Juhtkiri: üksik päikesekiir sügistaevas
9. november 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügisesel tänaval porilompide vahel ukerdajale on ühel päikesekiirel hoopis teine tähendus kui suvises lõõsas rannas peesitajale. Üht läbi pilvede pugenud päikesekiirt võime näha ka selles, et osa pankadest on eluasemelaenu andmise tingimusi leevendanud (võrreldes kriisi haripunktiga) ning septembris kasvas väljaantud eluasemelaenude käive.
Me ei oska praegu veel öelda, kas tegu on muutusega, mis jääb püsima ka käredate talveilmade ajal.
Küll aga võime sellest järeldada pankade hinnangut Eesti kinnisvaraturule ning küllap ka seda, et pangad ise seisavad varasemast kindlamal jalal. Loodetavasti aitab see tendents kinnisvaraturul uuesti stabiilsust tekitada ja normaalse arenguni jõuda. See on oluline kõigi jaoks.
Alates ehitusalal töötavatest inimestest kuni äärmuslikesse raskustesse sattunud laenuvõlglasteni välja. Kinnisvaramull oli üle jõu käivalt suur, aga kindlasti polnud ega pole mulli lõhkemise järel soikunud kinnisvaraturg elutervem. Asjaolu, et mõned põldudele ehitatud kipsist korterid võib-olla jäävadki müümata, ei tähenda seda, et Eestis poleks lähiajal üldse tarvis uusi eluasemeid ehitada, müüa ja osta. On selge, et ilma mõistlike laenudeta jääksime kinnisvara valdkonnas ka Eestile jõukohast ja vajalikku arengut pikalt ootama.
Taevas on siiski endiselt pilvine. On kurb fakt, et laenuvõlglaste arv ja viivises olevate laenude summa on kasvanud. Usutavasti kasvavad mõlemad näitajad veelgi, sest töötus suureneb.
Pangad peaksid kindlasti vahet tegema objektiivsetel põhjustel raskustesse sattunud inimestel ja üksikutel ilmse hea tahte puudujäägiga võlglastel. Oleme kuulnud Rootsi pankurite kinnitusi selle kohta, et Eesti ja teised Balti riigid on nende jaoks koduturg, kuhu plaanitakse jääda. Just raske aeg näitab, milline pank ka mõtleb sellist avaldust tehes ja milline üksnes ütleb.
Pankade endi käitumisest sõltub palju, milliseks kujuneb avaliku arvamuse surve nende tegevuse täiendavaks riigipoolseks reguleerimiseks.
Saame näha, kui vastutustundlikud ja inimlikud oskavad pangad olla nende kohtlemisel, kellele nad alles paari aasta eest ülilahkelt eluasemelaenu pakkusid.
Eestis tegutsevate pankade seisukord ja tulevikuväljavaated on praegu väga palju selgem kui kohaliku kinnisvaramulli lõhkemisel ja finantskriisi alguses.
Võiks ju oletada, et ükski pank ei igatse näha ajakirjanduses uusi lugusid pankurite kalkusest, mis nende niigi räsitud mainet veelgi alla veaks.