Eesti võiks oma tuleviku kujundamisel juhinduda natuke Singapurist, natuke Iirimaast, natuke võib olla Portugalist ja Uus-Meremaast, tõdes eile säästva arengu foorumil Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas.
Hea elu tuleb aastal 2010
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile rahvusraamatukogus toimunud säästva arengu foorumil püüti vastata küsimusele, milline võiks olla heaolu kümne aasta pärast.
Foorum üritas vastata kahele põhiküsimusele - kas Eestis on täna hea olla ja kui hea on siin elada kümne aasta pärast ehk aastal 2010.
Eestis on hea elu
Foorumit avanud rahandusminister Siim Kallas tunnistas Postimehele, et tema arvates on praegu Eestis hea elada.
Suurettevõtja Aadu Luukas oli risti vastupidisel arvamisel.
«Peab ütlema, et Eestis ei ole hea elada. Rahva elatustase on madal ja seetõttu pole tervikuna Eestis veel hea elada,» täpsustas Luukas.
Sama meelt oli Garri Raagmaa tuleviku-uuringute instituudist. «Kui tööturult on ikkagi 200 000 inimest välja kukkunud, siis on raske rääkida inimressursi säästlikust kasutamisest.»
Foorumi keskse teemana üritati rääkida sellest, milline võiks olla heaolu Eestis aastal 2010.
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi direktori Raivo Vetiku arvates sõltub tulevane heaolu suuresti sellest, kuidas me suudame tagada ühiskonna eri osade vahelise tasakaalu.
Tema sõnul on ühiskond tervik, kus peab valitsema tasakaal nii rikaste ja vaeste, linna ja maa, eri põlvkondade, rahvusrühmade kui sugude vahel.
«Praegune tööjõuturg on kahjuks segmenteeritud rahvustunnuse järgi,» märkis Vetik. Kõige raskem on tööd leida kõrgharidusega vene naistel. See on aga inimressursi mõttetu raiskamine.
Vetik rõhutas, et sündimuse drastilise languse taustal ja olukorras, kus suur osa noortest tahaks Eestis lahkuda, tuleks väga tõsiselt vaadata, kui hoolikalt me oma niigi vähese inimressursiga ümber käime.
Marek Strandbergi sõnul peaks kavandatav haldusreform olema mitte kihelkonna- vaid hoopis valglakeskne.
TTÜ professori Raivo Vilu sõnul oleks õiglasem asendada tulumaks CO2-maksuga. Vilu põhjendas seda sellega, et majandustegevust tuleks käsitleda nn keskkonnaruumi kontseptsioonist lähtudes.
Vilu illustreeris seda süsihappegaasi näitel.
«Iga inimene võib keskkonda kahjustamata paisata ööpäevas atmosfääri viis kilogrammi CO2. See on kahe bensiiniliitri jagu,» märkis ta.
Kui me selle piiri ületame, aitame kaasa globaalse kliimakatastroofi kiiremale saabumisele. Vilu hinnangul elab tänane Eesti kaheksa korda üle oma võimaluste ehk ületab oma keskkonnaruumi piire kaheksakordselt.
Vilu sõnul tuleks põlevkivienergeetika kui peamine kurja juur asendada võimalikult kiiresti maagaasiga.
Põlevkivile ei
Ülimalt kriitiline oli põlevkivienergeetika suhtes ka peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid.
Oluliselt tuleks vähendada CO2 emissiooni, samuti peaks tootmisel kiiresti hakkama kajastama kõiki keskkonnakulusid.
Muu hulgas märkis Kaljulaid, et ainuüksi selleks, et lähendada oma keskkonnastandardeid ELi omadele, tuleb meil kulutada vähemasti 36 miljardit krooni.
Aadu Luukase hinnangul on praegused keskkonnamaksud liiga kõrged ja kägistavad majandust.
«Eesti vajab väga kiiret arengut,» märkis ta. «Aga see areng peab olema väga säästlik.»