/nginx/o/2009/09/03/230134t1hcfa3.jpg)
Euroopa Keskpank (EKP) astus neljapäeval suure sammu üliettevaatliku «väljumisstrateegia» rakendamise suunas ja hakkab lõpetama Mandri-Euroopa karmi majanduslanguse vastu võitlemiseks võetud erimeetmeid.
Eurotsoon tõmbab laenumeetmeid koomale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKP president Jean-Claude Trichet andis märku, et detsembriks plaanitud erakorralise piiramatu aastase likviidsuse pakkumine jääb viimaseks. Ta jättis avatuks võimaluse, et rahaliste vahendite eest võetavad intressimäärad võivad olla tänavustest varasematest pakkumistest kõrgemad - või seotud EKP poolt edaspidi kehtestatud ametlike intressimääradega.
Pidades silmas, et EKP võtab järgmises kuus tõenäoliselt vastu ka otsused edasiste likviidsust parandavate meetmete osas, näib keskpank olevat jõudnud oma strateegiates pöördepunkti.
«See meenutab olukorda, kui lennuk hakkab maanduma ja süttivad tuled, mis annavad märku, et aeg on kinnitada turvavööd,» ütles Barclays Capitali Euroopa suunal töötav majandusteadlane Julian Callow.
Trichet õhutas eurotsooni valitsusi tungivalt «ambitsioonikaid» finantsilisi väljumisstrateegiaid koostama. Ta hoiatas, et valitsuste massiivne laenamine võib turumeeleolusid kiiresti muuta, intressimäärad kõrgeks ajada ning seega kasvuväljavaadetele löögi anda.
Trichet, kelle avaldus tuli pärast seda, kui EKP nõukogu jättis oma praeguse 1-protsendise keskse intressimäära samale tasemele, nõustus väidetega, et strateegia pakkuda eurotsooni pankadele piiranguteta likviidsust kätkeb endas varamullide ja ülisuurte pangakasumite tekkimise riski - kui see liiga kauaks jõusse jätta.
Ühtlasi oli ta märgatavalt optimistlikum eurotsooni majanduslike väljavaadete osas, väites, et hiljutised andmed viitavad «paranemisele» selle aasta teises pooles. Samas jäi EKP president oma hinnangus ettevaatlikuks: eraisikulaenude kasv ja ettevõtete ostunäitajad olid julgustavad, neljapäevased eurotsooni jaemüügi numbrid olid aga kehvad ning osutasid majanduse jätkuvale nõrkusele.
Mõned panganõukogud kardavad, et tugev euro seab kasvuväljavaated tuleval aastal löögi alla.
Lisaks väitis Trichet, et EKP kavatseb väljuda pärast mullust investeerimispanga Lehman Brothers kokkukukkumist rakendatud erimeetmetest «etapiviisiliselt». Isegi pärast 12-kuiste likviidsuspakkumiste lõppu kavatseb EKP oma iganädalases töös täies mahus tagada pankade likviidsusnõuded.
12-kuulised, piiranguteta ja 1-protsendilise intressimääraga likviidsuse pakkumised on olnud EKP «kõrgendatud krediiditoetuse» strateegia tooniandvaks osaks, näiteks pumpas EKP juunis pangandussüsteemi 442 miljardit eurot - suurim summa, mida iial ühe turutehinguga üle on kantud.
Trichet ei tahtnud «hajutada» turul maad võtnud ootusi, et detsembrikuine pakkumine jääb viimaseks.
Üks kõrgemate intressimäärade kehtestamisega kaasnev risk seisneb selles, et seda võib tõlgendada sammuna finantside kokkutõmbamise suunas, mis selgitab ka seda, miks kaalumisel on ka «indekseeritud», keskse intressiga seotud intressimäär. Finantsturud eeldavad, et keskset intressimäära ei tõsteta vähemalt enne tulevat septembrit.
Copyright The Financial Times Limited 2009.