USA keskpank andis kolmapäeval märku, et nad ei ole loobunud kavatsusest hoida intressimäärad vähemalt kuue kuu jooksul nullilähedastena, kuid tõi esmakordselt välja faktorid, mis võiksid määrade tõstmist kiirendada.
USA keskpank avalikustas otsuse intressimäärade suhtes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu Financial Times varem ette oli aimanud, kohendas USA keskpank oma alates märtsist muutmatuna püsinud poliitikajuhiseid ja kaugenes lihtsast prognoosist, mille järgi nad kavatsesid hoida intressimäärad «pikemaks ajaperioodiks erandlikult madalatena» - mille all tavaliselt mõistetakse kuut kuud või enamat.
Fraas «pikemaks ajaperioodiks» jäeti tegevuskavasse küll sisse, esmakordselt lisati aga sellele suunisele juurde täiendavad tingimused: «madalad ressursikasutuse määrad, vaoshoitud inflatsioonitrendid ja inflatsiooniootuste stabiilsus».
Öeldust võib järeldada, et kui neid tingimusi ei täideta - tänu üllatavale kasvule, inflatsiooni hoogustumisele või inflatsiooniootuste tõusule - võib keskpank olla sunnitud kuuekuise perioodi kestel intressimäärasid tõstma.
Nimetatud muudatusega sõnastas USA keskpank selle, mida turg intressimäärasid potentsiaalselt tõstvate faktorite osas peaks silmas pidama.
Samal ajal otsustas Föderaalne Avatud Turu Komitee kärpida 200 miljardi dollari väärtuses Fannie Mae ja Freddie Maci poolt väljastatud laenude ostmist 25 miljardi dollari võrra. Otsust põhjendati tehniliselt sellega, et «saadaolevate võlakirjade kogus on piiratud».
Keskpanga kokku 1,750-miljardilise varade kokkuostu programmi puhul on nimetatud kärbe üsna mikroskoopiline. Tähelepanuväärne oli samas, et komitee otsustas selle 25 miljardit kärpida ega kasutanud seda Fannie ja Freddie hüpoteegiga tagatud väärtpaberite ostmiseks.
Siit võib järeldada, et keskpanga jäika joont hoidvaid ametnikke rohkem hüpoteegiga tagatud väärtpabereid ostma panna läheb väga raskeks - kuigi mõned panga pehmemat joont ajavad ametnikud sooviksid seda kaaluda.
Vaatamata keskpanga jäiga ja leebe joone esindajate koosolekule eelnenud avalikele lahkarvamustele andis komitee avaldusele oma üksmeelse heakskiidu. Millest järeldub, et mõlemal leeril olid siin oma kasud sees.
Jäiga joone esindajad võivad osutada viidetele «vaoshoitud inflatsioonitrendidele ja stabiilsetele inflatsiooniootustele» kui intressimäära-poliitikale seatud piirangutele. Leebe joone esindajad võivad väita, et see on ilmne ja ei muuda mitte midagi, samal ajal kui viide «ressursikasutusele» ning mitte kasvule rõhutab töötuse tähtsust.
Kui kõik läheb prognooside kohaselt ja keskpanga tingimused saavad täidetud, siis jäävad intressimäärad lähema kuue kuu jooksul tõstmata. Kuid tõsiasi, et komitee nägi vajadust avalduse kallal nokitsema hakata, näitab, et selles ei saa kaugeltki kindel olla.
Sellele vaatamata oli avaldus komistuskiviks võlakirjadega kaubitsejatele, kelle jaoks oli see oodatust leebem. Avaldusejärgselt sattus dollar surve alla, samal ajal kui pikaajaliste riigivõlakirjade intressimäärad ja turupõhised inflatsiooniootused tõusid.
Morgan Stanley majandusteadlase Ted Wiesemani sõnul tegi investoreid «murelikuks, et avatud turu komitee polnud inflatsiooniriskide suhtes piisavalt valvas».
Eeldatav 10 aasta inflatsioonimäär tõusis kolmapäeval eelmise kuu 1,70 protsendi juurest 2,13 protsendini, mis on kõrgeim alates 2008. aasta augustist. USA 10-aastaste riigivõlakirjade intressimäär kasvas 5 baasipunkti võrra 3,52 protsendini, diilerid olid ühtlasi ettevaatlikud eeloleva nädala rekordilise 10-aastaste riigivõlakirjade müügi suhtes 25 miljardi dollari väärtuses.
Poolautomaatse reaktsioonina oli S&P 500 sulgemishind 0,1 protsenti kõrgem, enne otsust oli ta olnud üleval 0,9 protsendi võrra. 10-aastaste riigivõlakirjade intressimäär tõusis avatud turu komitee leebe poliitika valguses korraks 3,51 protsendi juurest 3,56 protsendini, kuna investorid müüsid oma pikemate tähtaegadega võlakirju.