Justiitsministeeriumis valminud erakonnaseaduse eelnõu, mis muudab parteide rahastamise läbipaistvamaks, lubab jätkuvalt erakondadele annetusi teha vaid füüsilistel isikutel.
Eelnõu ei taasta firmade õigust erakondadele annetada
Õiguskantsler Indrek Teder on korduvalt soovitanud lubada taas juriidilistel isikutel erakondi rahastada, sest see muudaks rahastamise läbipaistvamaks. Justiitsminister Reil Langi tooks see aga kaasa vaid palju segadusi.
«Õiguskantsleri väide, et juriidiliste isikute annetamine võiks tugevdada demokraatiat, on minu meelest väga õõnes,» märkis Lang.
Nimelt ei saa Eesti kehtestada piiranguid teistes Euroopa Liidu liikmesmaades registreeritud ettevõtetele. «Kui me lubame juriidilised isikud annetama erakondadele, siis me peaksime lubama ka teistes EL liikmesmaades registreeritud ettevõtted, sealhulgas ka Küprose juriidilised isikud annetama Eesti erakondadele ja ma oleksin selles osas tõeliselt ettevaatlik,» lausus minister.
Samas ennustas justiitsminister, et selle teema üle algab ka riigikogus poliitiline debatt.
Lang argumenteeris lisaks sellega, et näiteks Soomes, kus juriidiliste isikute annetused on lubatud, toimub samuti pidev ühiskondlik debatt selle üle. «Sealgi on välja tulnud väga palju segadusi nende annetustega. Tuleb analüüsida seda, kas me tahame olla samasuguses situatsioonis,» sõnas minister.
Samuti meenutas ta Eesti ajalehtede kirjutisi erakondade rahastamisest sellel ajal, kui firmade annetused parteidele olid lubatud.
Juriidiliste isikute maksed erakondadele keelati ära 2003. aastal.
Lang juhtis tähelepanu, et Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO soovitused Eestile erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmiseks olid kordades leebemad teistele vanadele demokraatiatele tehtud ettepanekutest, seejuures tõi ta eraldi välja meie põhjanaabri.
Täpselt ajastatud
Eelnõu on ette valmistatud väga pikka aega, seejuures põhjendas minister ajakulu sooviga võtta see riigikogus edukalt ka vastu. «Tuli konsulteerida kõigi erakondadega, sest eesmärk on, et sellest ei kujuneks Toompeal erakondade vahelist tapluse objekti, mille tulemusel võiks asi seisma jääda.»
Valimiseelsel ajal oleks sellise eelnõu menetlemine Langi sõnul tänamatu töö olnud, sest oleks ilmselt toonud kaasa igasuguseid huvitavaid ettepanekuid, mille tõttu seaduse vastuvõtmine oleks soiku jäänud. Samuti lükkas ta tagasi spekulatsioonid sellest, et seaduse valmimine on seotud üksikisikute või parteide rahastamist käsitlevate ajaleheartiklitega.