Tallinnas ja Harjumaal on valmimas või planeerimisel kokku 26 uuselamurajooni 1581 krundiga ning arendusprojekte tuleb järjest juurde. Uue maja ostmist võib endale tavaliselt lubada keskealine pere.
Praegu otsivad kinnisvarabürood ostjaid ligi 500 hoonestatud või hoonestamata krundile 21 uuselamurajoonis Tallinnas ja selle ümbruses.
Kokku 1184 uuselamurajoonide krundist on Arco Vara hindaja-analüütiku Martin Otsa hinnangul umbes 60 protsenti juba müüdud. Lisaks on arendajatel Arco Vara andmetel planeerimisel veel viis rajooni kokku 397 krundiga.
Keskealiste pärusmaa
Arco Vara hinnangul on ostjate seas populaarseimad Pirita ja Merivälja piirkonna uuselamuprojektid. Sinna on koondunud ka ligi pool uuseramute kruntidest.
Samas kasvab Haabersti arendusprojektide osatähtsus, sest seal asuvad vaba aja veetmise keskused, kaubandus- ja teenindusasutused ning valmiv Saku suurhall.
Suurem osa krundiostjatest on praegu ja ilmselt ka edaspidi keskealised pered, Arco Vara andmetel ostab uuselamurajoonidesse kodu siiski ka järjest rohkem noori peresid.
Seejuures kasutatakse eluaseme soetamiseks enamasti laenu. Liisingu puhul võib eluaseme eest tasuda kuni 15 aastat, pangalaenuga aga kuni 30 aastat.
Erinevate projektide lõikes on kodu soetamine uuselamurajoonis võrreldes mullusega tänavu 10-15 protsenti kallim ja seejuures ei ole hinnatõus vähendanud tehingute arvu.
Otsa sõnul tuleb uuselamurajoonide projekte kindlasti juurde. «Nagu ikka, osutuvad ühed projektid edukamateks ja teised vähemedukateks. Osa piirkondi on perspektiivikad ja teised mitte,» lausus ta.
Hiljuti on Otsa andmetel turule jõudnud uuselamurajooni projektid, mis lubavad maja koos krundiga ainult miljoni krooniga. Uushoonete ruutmeetri keskmine ehitusmaksumus on praegu Otsa hinnangul 7000 - 10 000 krooni, sealhulgas krundi hind.
Keskklass laenab miljoni
Kinnisvarakeskuse maakleri Jaanus Rumma hinnangul on laenutingimused muutunud soodsamaks ja laenu uue maja ehitamiseks saab üsna hõlpsalt ka keskklassi perekond.
«Karpmajas elanud inimesed müüvad korteri maha ja saavad sealt juba osa omafinantseeringust kätte. Sukasääres on ka midagi ja miljoni-pooleteise ulatuses võtab keskklassi inimene praegu üsna hõlpsalt laene,» lausus Rumma. «Massipsühhoosi ei ole - turg on olemas, ega neid rajoone muidu välja ei ehitataks.»
Rumma sõnul ei ole praegu veel näha, kas kinnisvaraarendajad ja ka krundiostjad hindavad ennast üle või mitte. «Tavainimene kasutab ära momendi, kui laenu on võimalik kergesti kätte saada,» lausus ta. «Tihtilugu võetakse liiga suur laen, uskudes, et küll ma hakkama saan. Selle peale ei mõelda, et äkki ei ole ühel hetkel enam töökohta.»
Rumma kinnitusel on juba praegu piisavalt näiteid, kus hiigellaenu võtnud pere on muutunud maksejõuetuks ja kolinud unelmate majast välja.
Mõne majaostuks laenaja juures on Rumma kinnitusel märgatav eufooriapuhang. «Asi peaks toimuma kainelt ja kaalutletult ning arvestama kõiki plusse ja miinuseid ning musti stsenaariume. Mul on siin kliente, kes tahavad osta 2,3 miljoni krooni eest maja ja võtta selleks 2,5 miljonit krooni laenu,» ütles Rumma.
«Kuumakse on 15 aastaks sellisel juhul üle 30 000 krooni. Praegu läheb neil hästi, aga mis siis saab, kui näiteks ühe pereliikmega midagi juhtub.»