Inimestel on hoiuseid ca 60 miljardi väärtuses

Kõige enam hoiuseid hoiab enda käes Swedbank. Foto: Peeter Langovits.

Pankade teatel on majanduskriis sundinud inimesi senisest enam säästma. Selle tulemusena on eraisikute hoiuste maht kerkinud pea ajaloolisele rekordtasemele, ulatudes septembris ca 60 miljardi kroonini.

Suurimat portsu kohalikust hoiusteturust hoiab enda käes loomulikult suurim tegija - Swedbank.

Panga arveldus- ja investeerimistoodete valdkonnajuhi Kai Voore sõnul ulatus panga eraisikute hoiuste maht septembri lõpus 32,2 miljardi kroonini. Läinud aastal lõpus oli see näitaja 31,9 miljardit krooni.

Mitme väiksema panga teatel on inimeste poolt hoiustatud summad kasvanud viimasel ajal kiires tempos.

Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul suurenes eraisikute hoiuste maht Sampos ainuüksi esimesel poolaastal 43 protsenti ehk 1,5 miljardit krooni.

Bigbanki juhatuse liige Kaido Saar lisas aga, et viimase paari aastaga on nende hoiuste maht kasvanud kordades, ulatudes teise kvartali seisuga 732,2 miljoni kroonini.

Kai Voore sõnul võib öelda, et kliendid on järjest enam leidnud tähtajalise hoiuse kui võimaluse säästa oma vaba raha.

«Tänases majandussituatsioonis, kus paljud kliendid on äraootaval seisukohal aktsiatesse investeerimisel, on lisandunud võrreldes varasemaga rohkem lühemaajalisi tähtajalisi hoiuseid, näiteks 1-6 kuud.»

Tõnu Vanajuure arvates näitab kasvav hoiuste maht näitab selgelt kahte asja. Ühest küljest seda, et inimesed on seoses kriisiga hakanud palju ettevaatlikumalt kulutama ning paljud ostud lükatakse edasi.

Ehk luuakse endale igaks juhuks rahapuhvrid. Teisalt tõdeb ta, et aktsiaturu kukkumisega voolas massiliselt raha välja tuletisinstrumentidest ning enamus sellest ei ole siiamaani sinna tagasi investeeritud.

Kuigi eraisikud on asunud kriisi mõjul varasemast enam säästma ja raha koguma, leiab Parex Panga juhataja Sofia Krist, et hoiustemahud võiksid olla isegi suuremad, et keerulistel aegadel muretumalt hakkama saada.

«Isiklikult arvan, et võrreldes teiste investeerimistoodetega on klassikalised tähtajalised hoiused hetkel mõistlikum otsus, sest praegu on hoiuseintressid kõrged ning tulu ja investeering garanteeritud.

Teiste investeerimistoodetega hakkaksin rohkem tegelema siis, kui hoiuseintressid alla lähevad ning muude investeerimistoodete riski ja tulususe suhe atraktiivsemana tundub.»

Kai Voore lisas, et suurel osal elanikkonnast puuduvad endiselt säästud.

«Sealjuures käib jutt 1-3 kuu sissetuleku suurusest säästureservist, mis võiks tagavaraks olla igal töötaval eraisikul, et toime tulla ka keerulistel aegadel.»

Ka SEB äriarendusjuht Kaur Elviste juhib tähelepanu sellele, et inimene peaks nii enda kui oma perekonna turvalisuse tagama ning selleks vähemalt 3-6 kuulise rahatagavara koguma.

Kui see on tehtud, siis on sobiv hakata pensioni peale mõtlema ja kõige lõpuks ka muude investeerimistoodete peale.

Tänane olukord on siiski selline, et keskmiselt on klientidel vabu vahendeid ca 15 000 krooni, mis isegi meie keskmist palka arvestades ei ole kindlasti piisav rahatagavara.

Elviste peab siiski positiivseks seda, et inimeste tarbimisharjumused on viimasel ajal muutunud.

«Inimesed on aru saanud, et mõistlikum on raha koguda ja siis osta, mitte kõige pealt osta ja siis laenu tagasi maksta.»

Tema hinnangul on kindlasti oma osa hoiuste kasvatamisel mänginud ka kõrge tähtajalise hoiuse intress, mis on meelitanud palju raha hoiustesse erinevat investeerimisriski sisaldavatest väärtpaberitest, nagu aktsiad või fondid.

Eesti Panga on varem teatanud, et vaatamata majandusaktiivsuse vähenemisele on hoiuste kogumaht kogu käesoleva aasta jooksul püsinud samal tasemel.

Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht kasvas septembris 180 miljoni krooni võrra, ulatudes kuu lõpus 106 miljardi kroonini. Eraisikute hoiuste maht moodustab sellest ca 60 miljardit krooni.