Erastamisagentuuriga eile Ringhäälingu Saatekeskuse vähemusaktsiate erastamise lepingu sõlminud Prantsusmaa firma TeleDiffusion de France keskendub lähiajal digitaalringhäälingu arendamisele.
Saatekeskuse uus osanik arendab digitelevisiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digitaalringhäälingu arendamisse plaanivad prantslased suunata ligikaudu kaks kolmandikku plaanitavatest investeeringutest ehk umbes 188 miljonit krooni. Vähemusaktsionärina prantslastel küll investeerimiskohustust ei ole, kuid erastamistingimused nõudsid seda.
Arendatakse sideteenust
TeleDiffusion de Francei rahvusvaheliste operatsioonide direktori Michel Aziberti sõnul investeeritakse lisaks uue ajastu televisiooni arendamisse ka senistesse analoogsüsteemidesse, millest vajab uuendamist umbes pool.
Analoogsüsteemid jäävad paralleelselt digitaalsega tööle veel umbes kümneks aastaks. Digitaaltelevisioon erineb analoogist peamiselt oma suuremate kasutusvõimaluste ja erinevuste poolest signaali vastuvõtmisel.
Lisaks televisiooni puudutavatele teenustele pööravad keskuse uued osanikud tähelepanu ka traadita sideteenuste arendamisele, milles nähakse suurt kasvuruumi.
Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni sõnul on prantslaste kaasamine praegu monopoolses seisuses oleva Ringhäälingu Saatekeskuse omanikeringi igati tervitatav, sest tegemist on laialdasi kogemusi omava firmaga.
Jürgensoni sõnul on vähetõenäoline, et lisaks saatekeskusele tuleb turule veel mõni analoogtelevisiooni edastamisteenust pakkuv firma, sest tegemist on küllalt kalli ettevõtmisega. Samas on tema sõnul küllalt tõenäoline, et digitaalringhäälingu osas saatekeskus endale mõne konkurendi saab.
Erastamiskonkursil teiseks tulnud prantslased maksid Ringhäälingu Saatekeskuse 49 protsendi aktsia eest 95,4 miljonit krooni, millele lisaks võeti endale kohustus investeerida kolme aasta jooksul saatekeskusesse 282,4 miljonit krooni.
Algselt võitis Teracom
Konkursi võitis aga Rootsi firma Teracom, kes pakkus aktsiate eest 110 miljonit krooni ja lubas investeerida kuni pool miljardit krooni. Jürgensoni sõnul ei jõutud Teracomiga kokkuleppele aga seetõttu, et firma tahtis endale suuremat otsustusõigust kui vähemusosalus talle ette nägi.
Saatekeskuse enamusosalus jääb jätkuvalt riigi omandusse ning lähiajal selle müüki riigil kavas pole.
Saatekeskuse käive oli möödunud aastal 62,7 miljonit krooni ja kasum 12,6 miljonit. 1998. aastal olid samad näitajad aga 56,2 miljonit ja 13 miljonit krooni.
Ruudi sõnul on kasumi vähenemine hoolimata käibe kasvust tingitud maksusüsteemi muutusest. Investeeringuid tehti 1998. aastal 12,2 miljoni krooni eest ja mullu 32,2 miljoni krooni eest. Laenukoormust keskuse õlul ei lasu.
Praegu on saatekeskusel üle Eesti maste seitse, millele lisanduvad veel raadio ja televisioonijaamad.