Brüsseli prognoos andis euro-ootusele julgust juurde

Euromündid Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni värske prognoosi järgi kujuneb Eesti eelarvedefitsiit tuleval aastal pisut suuremaks kui euroga liitumiseks hädavajalik, samas näeb keskpank prognoosis kinnitust, et eurotsooni pääsemine on võimalik.

Euroopa Komisjoni (EK) eile avaldatud majandusprognoos oli esialgu nagu külm vihmavaling sügistormis, sest Eesti tuleva aasta eelarve puudujääk oli selles üle kolme protsendi – aga selle piiri ületamine tähendab, et me ei saa 2011. aastal Euroopa ühisraha kasutusele võtta.

EK rahandusvolinik Joaquín Almunia tõdes intervjuus Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudistele, et prognoosist ei maksa veel teha järeldust, et Eesti pole eurotsooniga liitumiseks kõlblik. Almunia sõnul tuleb hindamisotsus alles tuleva aasta maikuus.

Nagu komisjoni prognoos Eestile soovitas, tuleb defitsiidinõude täitmiseks veel kulusid kärpida või leida tuleval aastal uusi tulusid. Sama probleem on tänavuste kulude-tuludega.

Kuigi EK analüütikud leiavad, et sel aastal mahume oma puudujäägiga kolme protsendi piiresse, pole aasta veel lõppenud. Traditsiooniliselt lähevad aga just detsembris riigiasutuste juhid kauplusse, et viimanegi eelarves leiduv sent ära kulutada.

«Aastalõpu kuluralli poleks enam võimalik, sest eelarve ja ka valitsuse otsusega on tegevuskuludel juba piir peal,» väitis rahandusminister Jürgen Ligi. «Lisaks käsitleme vabatahtlikku kokkuhoidu veel sellel nädalal valitsuse istungil, nagu tegime ka eelmisel.» Ligi lisas, et rahandusministril on varuks ka kulude külmutamise käskkirja võimalus, kuid esialgu usutakse kokkulepetesse ja tõhusasse järelevalvesse.

Ligi kordas, et eelarvega ei juhtu miski iseenesest ja EK viidatud riskidega tuleb arvestada. Samas märkis ta, et prognoos polnud üllatus – EK ja valitsuse prognooside veerandprotsendiline erinevus jääb arvutusvea piiresse.

«Teisipäeval avaldatud Euroopa Komisjoni prognoos on julgustav, kinnitades, et Eestil on head võimalused täita kõik Maastrichti kriteeriumid,» kommenteeris Eesti Panga asepresident Märten Ross. «Komisjoni soovitus valitsusele jätkata tööd järgmise aasta riigieelarve kallal on sama, mida on öelnud ka Eesti Pank ja Rahvusvaheline Valuutafond.

Eesti siht peaks olema järgmiste aastate kulude ja tulude ülevaatamine, et tagada eelarve tasakaal pikema aja jooksul.»

Ligi lisas, et valitsuse eesmärk on esimesel võimalusel ülejäägiga eelarve koostada.