Digipolitsei aitab makseid kärpida

Autojuhini jõuab eLP pakutav info väikesel ekraanil auto armatuurlaual. Foto: Tauno Tuisk

Autojuhtideni võib lähiajal jõuda nn digipolitsei, mis võimaldab eeskujulikel juhtidel oma liiklus- ja kaskokindlustuse makseid vähendada. Samas salvestab digipolitsei ka liiklusrikkumisi.

Digipolitsei ehk eLP üks loojaid Tauno Tuisk teab – inimestele võib uus süsteem jätta esmapilgul mulje, et neid hakatakse pidevalt jälgima. Tema kinnitusel see nii siiski pole.

«Juhil on vaba voli otsustada – kui liigeldakse eeskujulikult, siis mingeid andmeid ei salvestata ja kedagi ei jälgita. Kui aga sõidukijuht eirab pikaajaliselt ja järjepidevalt süsteemi antavat abistavat infot, siis lõpuks talletub rikkumine.»

Digipolitsei oluliseks komponendiks on GPS/GSM-seade, mis on ühendatud sõiduki elektrisüsteemiga. Samas kasutab seade digitaliseeritud Eesti teede kaarti, kuhu on kantud ka kõik kehtivad liikluspiirangud.

Autojuhini jõuab süsteemi pakutav info väikse ekraani vahendusel, mis kinnitatakse sõiduki armatuurlauale. Seal kuvatakse kõik teedel kehtivad piirangud, aga samuti hoiatused juhul, kui sohver liikluseeskirja eirab.

eLP loojad näevad kasutajatena just kindlustusfirmasid. Koostöös liikluskindlustuse fondiga on valminud juhend, mis annaks kindlustusseltsidele võimaluse pakkuda oma klientidele vabatahtlikkuse alusel süsteemiga liitumist.

«Kui liikleja liikleb eeskujulikult, siis tema kindlustuskulud vähenevad. Teisisõnu ei pea eeskujulikud liiklejad enam kinni maksma teiste juhtide põhjustatud kahjusid,» selgitas Tuisk asja mõtet. Seadme hinnanguline maksumus jääb 4000–6000 krooni vahele.

Seesam Kindlustuse turundusjuhi Tiia Pröömi teada ei ole ettevõttele eLP süsteemi veel tutvustamas käidud. Küll leidis ta, et kui kindlustusfirmal oleks võimalik analüüsida oma klientide liikluskäitumist, saaks hästi käituvaid kundesid soodsamate maksetega premeerida.

Samas on eLP kasutuselevõtmisest räägitud ka riiklikul tasandil. Kõne all on olnud kaks sihtrühma: noored juhid vanuses 16–25 eluaastat ning korduvad liikluseeskirja rikkujad.

Tuisk rõhutas siiski, et eLP ei ole mõeldud kellegi karistamiseks, vaid see aitab juhil liikluses paremini orienteeruda ja annab infot kehtivate piirangute jms kohta. Kohustuslikuks uut lahendust praegu muuta ei saa, see vajaks seadusemuudatusi.

Maanteeameti nõunik Harri Kuusk leiab, et juhi abilisena on sellised seadmed kindlasti kasulikud. «Seadme kasutamine peaks parandama juhtide käitumist, vähendama kiiruse ületamisest tulenevaid riske ja lõppkokkuvõttes peaks liiklus muutuma ohutumaks,» nentis ta.

Samas lisas Kuusk, et paraku ei luba GPSil põhinev kiiruse määramise süsteem vähemalt praegu näiteks kiiruse ületajat vastutusele võtta.

Pikemalt loe e24.ee