/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/11/02/259990t1h1fed.jpg)
Eelmise aasta aktsiisitõusud ja majandussurutis on jätnud Eesti alkoholiturule selged jäljed – kõikide kraadidega jookide tootmismahud ja müük olid aastatagusest väiksemad.
Alkoholi kallinemine vähendab müüki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kangete alkohoolsete jookide toodangu vähenemise põhjuseks on majanduskriisist ja hinnatõusust tingitud väiksem nõudlus ja ka eelmise aasta esimese poolaasta suur toodangumaht, mis oli seotud maksutõusueelse ettetootmisega,» selgitas olukorda konjunktuuriinstituudi põlumajandusturu uuringute sektori juhataja Pille Liivaauk.
Õlle tootmise kuueprotsendilise languse põhjuseks olid mullusest kõrgemad hinnad ja majanduslangusest tingitud vähenenud ostujõud, mis mõlemad on inimeste õlleisu vähendanud.
Lahja moekaup
Õlletoodangu veelgi suuremat langust aitas ära hoida ekspordi 2,2-kordne suurenemine võrreldes aastatagusega. Ligi 80 protsenti Eestis toodetud alkohoolsetest jookidest müüakse Eestis, ülejäänu läheb välja.
Kiires tempos on aastaga kahanenud ka lahjade alkohoolsete jookide tootmine – neid toodeti tänavu esimesel poolaastal mullusest 32 protsenti vähem, kusjuures langus oli nii segatud piiritusjookide (long drink) kui ka kääritatud jookide (siider) grupis.
Liivaaugu sõnul muudavad lahja alkoholi tarbijad oma ostukäitumist nii majanduskriisi kui ka buumi ajal palju enam kui õlle ja kange alkoholi joojad. «Need joogid on nagu moekaup, mida heal ajal juuakse lahedalt, kitsamates oludes aga jäetakse joomata,» lausus ta.
Alkohoolseid jooke müüdi Eestis esimesel poolaastal 7,4 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi. Kui varasematel aastatel on alkohoolsete jookide jaekäive Eestis pidevalt suurenenud, siis nüüd vähenes see esimest korda.
Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul ei saa sellest teha järeldust, et ka alkoholi tarbimine samavõrra väheneb, sest asemele tuleb salaalkohol.
Õlletootjad jäigad
Ehkki alkohoolsete jookide hinnad on esimesel poolaastal tõusnud, oli teises kvartalis juba näha ettevõtete reaktsiooni nõudluse vähenemisele ja võrreldes eelnenud kvartaliga langesid hinnad 0,8 protsenti.
Enim on muutused mõjutanud viina hinda, seal on kasumimarginaale vähendatud. Vastupidi on käitunud õlletootjad. Nimelt on aastane hinnatõus olnud suurem kui maksumäärade tõus ja kuna ka linnaste hind oli esimesel poolaastal mullusest madalam, siis teenisid ettevõtted õlle pealt senisest rohkem kasumit.
Suhteliselt jäik õlle hinnapoliitika on üks põhjuseid, miks selle müügikogused Eestis võrreldes aastatagusega langenud on, leiab konjunktuuriinstituut.