/nginx/o/2013/09/12/2358908t1h5361.jpg)
Kui selle aasta kevadel arutati Euroopa Liidus, kas ühe- ja kahesendised käibelt kõrvaldada või mitte, siis nüüdseks on sellest liikmesriikide vastuseisu tõttu loobutud.
Väikeste eurosentide saatus on selgunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väikeste müntide eemaldamine ringlusest ei ole praeguseks hetkeks päevakorras, kuna see ei leidnud liikmesriikide seas piisavat toetust,» teatati Eesti Pangast.
Ühe- ja kahesendised on Euroopa Liidus ametliku maksevahendina käibel alates 2002. aasta jaanuarist ning neid on vermitud 45,8 miljardit ehk neid on u 137 münti iga elaniku kohta. Vermimise kahju hinnatakse 1,4 miljardi suuruseks.
Sel nädalal teatas Suurbritannia, et võtab kasutusele plastikkupüürid. Kas ka eurod võivad saada endale plastikkuju, on Eesti Panga sularahaeksperdi Meelis Metuse sõnul hetkel raske prognoosida.
«Plastikkupüürid on kindlasti üks viis muuta sularaha ringluses vastupidavamaks, sest ta kulub vähem ja seda on raskem rikkuda,» rääkis Metus.
Tänavu aasta mais võtsid euroala keskpangad just kasutusele uuenenud viieeurose pangatähe ja lähiaastate jooksul jõuavad ringlusesse ka ülejäänud nimiväärtused uuenenud kujul. Peamine muutus pangatähtede puhul on see, et nendel on uued, kõrgtehnoloogilised turvaelemendid, mis on võltsimiskindlamad.
«Siinkohal on paslik juhtida tähelepanu sellele, et pangatähed ei ole valmistatud paberist, vaid puuvillast, mis on iseenesest juba üsna vastupidav materjal,» ütles Metus. Lisaks sellele on näiteks teise seeria viieeurone pangatäht lakeeritud ehk kaetud õrna lakikihiga. Tänu lakikihile ei määrdu pangatäht nii kiiresti ja ka selle eluiga ringluses kasvab, mis on oluline just väiksemate nominaalide korral.
«Kuivõrd tegemist on protsessiga (kupüüride vahetamine - toim.), mis algas äsja ja kestab eeldatavasti kuni 2020. aastani, siis on raske öelda midagi veel kaugemate tulevikuvõimaluste kohta,» tõdes sularahaekspert.
Ta selgitas, et üldiselt eelneb igale pangatähe uuendusele pikk ja põhjalik analüüs, kuhu on kaasatud palju erinevaid osapooli, nagu sularahakäitlejad, sularahatootjad jne. «Analüüsida tuleb muutuste mõju pangatähtede tootmiskulule, turvaelementide tõhusust, pangatähe ringluskõlblikkuse perioodi, mõju ümbritsevale keskkonnale ja palju muid aspekte,» tõi ta näite.