Juhtkiri: IMFi kiituskiri

IMF annab hüva nõu. Foto: Urmas Nemvalts

Eesti erinevust naabritest pannakse tähele

Tänavu sügisel on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tootnud ridamisi pabereid eri riikide majandusväljavaadetest. Eesti kohta avaldatud materjal võtab väljatrükituna neli lehekülge, Leedu oma kõigest poolteist, aga Läti kohta üllitatud raport koosneb 114 leheküljest.

Väga erinev on ka nende dokumentide sisu. Lühike IMFi paber Leedu kohta on kirjeldavat laadi ja ei paku peaaegu mingeid tegevusi, kui välja arvata üldine soovitus laiendada maksubaasi ja parandada maksukogumist.

Naaberriigi Läti kohta toodetud põhjalik raport raputab aga läbi pea kõik eluvaldkonnad ning pahandab ühekorraga nii selle üle, et kulutusi ei ole piisavalt suudetud kokku tõmmata, kui ka selle üle, et näiteks hariduses jäetakse mõned olulised asjad rahata ning pensionide kärpimisel ei tehtud eelistust kõige väiksema sissetulekuga inimeste kasuks.

Tegemist on väga mustades värvides dokumendiga, mida lugedes võib kergesti jääda mulje, et riik, millest kõneldakse, ei asu mitte Põhja-Euroopas ning Euroopa Liidu liikmesmaa asemel võiks tegu olla mõne väga ebastabiilses regioonis asuva riigiga.

Näiteks kõneleb IMFi värske Läti-dokument sellest, et tuleb karta ka avalikkuse rahulolematust kärpeid tegeva valitsusega, ning vastuseis kärbetele võib kasvada talvel, kui on tarvis maju kütta ning paljude inimeste töötuabiraha otsa lõpeb. Siit edasi on vaid viiv kujutlemaks, kuidas külmetavad töötute massid talvel Riias tänavale tulevad. Ning isegi nii igava asja nagu eelarvepositsioon kohta tõdeb IMF, et Läti ees seisavad «äärmuslikud väljakutsed».

Selle pildiga võrreldes on IMFi Eesti kohta üllitatud teksti näol tegu põhiliselt kiituskirjaga. Siin domineerivad väljendid nagu «tähelepanuväärsed pingutused», «märkimisväärselt edukalt», «imetlusväärselt lihtne maksusüsteem» jne.

Kõige hullem märkus Eesti kohta ei puuduta mitte valitsust, vaid pigem erasektorit: «reaalsektori võlatase moodustab ligikaudu 150% SKPst». Samas märgib IMF, et Eestis on võlgnike rahalised raskused viimasel ajal ilmselt leevenenud.

Ka IMFi pakkumise osas Eesti järgmise aasta eelarvet veel 1% SKPst kärpida jääb teksti põhjal mulje, et tegu on pigem varuks kavandatud meetmega.

Kuna IMFi dokumendid Balti riikide kohta on inglise keeles kõigile avalikult kättesaadavad, siis pole üllatav, et kolme riigi väga erinevat olukorda on hakatud ka tähele panema. Otsa tegi lahti The Economist, kes leidis, et IMFi toetus Eesti ühinemisele eurotsooniga 2011 on üllatus ning et «erandlikus» Eestis on näha endaga rahulolu.