Gasum: Eesti kommentaarid LNG terminali ebasobivuse kohta põhinevad vigastel andmetel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile arutati Tallinnas Soome ja Eesti keskkonnaministeeriumi korraldatud koosolekul kommentaare Soome projekteeritud LNG-terminali keskkonnamõju hindamise aruandele. Terminaliprojekti juhtiv Soome firma Gasum väidab, et Eestis esitatud väited põhinevad kas vigastel andmetel või seletustel, mis Soome oludes ei kehti.
Gasumi Porvoosse või Inkoosse projekteeritud LNG-imporditerminali keskkonnamõju hindamisel (KMH) järgitakse Eesti soovil rahvusvahelist KMH-protseduuri. Protseduuri osana andis Soome keskkonnaministeerium Eesti riigile võimaluse KMH-aruannet kommenteerida.
Soomepoolse kontaktasutusena tegutsev majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus (ELY-keskus) tõdes oma arvamuses eelmisel nädalal, et terminali KMH-aruanne vastab nõuetele. Maikuus avaldatud KMH-aruanne ei teinud terminali ehitamisele takistusi.
Eesti arvamuse kohaselt nõuaks Inkoo laevatee aga mahukamaid süvendustöid. Ka laevatee navigeeritavus leiti olevat tuule-, tormi- ja jääolude tõttu raske. Peale selle paluti arvamuses täiendada kalavarudele avaldatavate piiriüleste mõjude ja Natura-alasid puudutavate mõjude hinnangut.
Gasum teatas, et esitas koosolekul materjali, mille kohaselt põhinevad Eesti kommentaarid laevateede süvendamise vajaduse ning tuule-, tormi- ja jääolude kohta vigastel andmetel. Kommentaaride aluseks oli Gasumi hinnangul kasutatud aruandeid, mille lähtematerjalid ja arvväärtused ei kehti Soome oludes või mis ei ole sellisel kujul Soomes kasutusel.
Gasumi hinnangul on Inkood ja Porvood uuritud mitu aastat terminali parimate asukohavariantidena just nimelt sobivate sadamate ja laevateede tõttu.
Terminaliprojekti KMH-konsultandina tegutsenud Pöyry esindaja leidis koosolekul KMH-materjali põhjal, et projekt ei too kaasa piiriüleseid mõjusid kalavarudele. Samuti näitab KMH-materjal, et projekt ei mõjutaks märgatavalt Natura-alasid.
Gasum jteatas, et jätkab terminaliprojekti loataotlusprotseduuri, tehnilist projekteerimist ja maakasutuse planeerimist. Lõplik investeerimisotsus tehakse 2014. aasta lõpus.
LNG-imporditerminal muudaks Gasumi hinnangul gaasituru mitmekesisemaks ja maagaasihanked paindlikumaks ning võimaldaks hakata gaasi kasutama ka sellistel objektidel, milleni gaasivõrk ei ulatu.
Eesti mereteadlase, Teaduste Akadeemia liikme Tarmo Soomere sõnul esitas Soome pool eilsel koosolekul rea täiesti ebaadekvaatseid väiteid ja irrelevantseid ning ilmselt ebakvaliteetseid andmeid tuuleolude kohta. Eesti pool juhtis tema sõnul korduvalt tähelepanu sellele, et tegelikkus on Soome lahel teistsugune ning et tegeliku olukorra kirjeldus on Soome enda juhtivate mereteadlaste detailselt dokumenteeritud
«Andmed, mida nimetatakse «vigasteks,» põhinesid PIANC-i (Permanent International Association of Navigation Congresses) soovituste alusel tehtud hinnangutel või asjade erinevatel tõlgendustel eri koolkondades,» kirjutas Soomere, kelle sõnul Eesti pool lihtsalt ei teadnud, et Soome neid ei rakenda ega kavatse rakendada.