/nginx/o/2011/06/16/631596t1h400b.jpg)
Septembri algusest 15. novembrini toimub Eestis põllumajanduse struktuuri-uuring, mida korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides ning mille tulemused on aluseks Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale, teatas Statistikaamet.
Statistikaamet alustas põllumajanduse struktuuri-uuringu läbiviimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti 2013. aasta uuring on valikuuring, mis tähendab, et andmeid kogutakse vaid valikusse sattunud ligi 10 000 majapidamiselt.
Uuringu küsimustikud on eeltäidetud PRIA taime- ja loomakasvatuse andmetega. Küsitakse ka muude tulutoovate tegevuste kohta, mis põllumajandustootmise kõrval aitavad paremini ära majandada. Samuti tööjõu ja põllumajandusmasinate olemasolu ja kasutust. Esimest korda uuritakse ka üha aktuaalsemaks muutuvaid põllumajandusmaa rendihindu. Eesti 940 000 hektarist põllumajandusmaast üle poole on kasutajate poolt rendile võetud, suurematel majapidamistel ulatub rendimaa osatähtsus üle 70 protsendi.
Rendimaksed tõstavad aga tootmiskulusid, vähendavad kasumit või suurendavad eelkõige toidu hinda. Viimase kümnendi jooksul on põllumajandusmaa pind suurenenud ligi 70 000 hektari võrra just rendimaa arvel.
Neid ja kõiki muid struktuuri-uuringuga seotud andmeid saab valikusse sattunud majapidamise valdaja esitada septembrikuus Statistikaameti veebilehel, kus juba ootavad ees erinevatest allikatest kokku kogutud andmed, mida vajadusel saab kõiki täpsustada. Andmeid saavad veebis esitada nii elektroonilise andmeedastuskanali eSTAT kasutajad kui ka kõik teised valikusse langenud majapidamised, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Kõigile, keda oodatakse andmeid esitama, on saadetud teavituskiri koos kogutavate andmete loeteluga. Väiksemate majapidamistega, kes ei ole eSTATi kasutajad ja interneti teel andmeid ei esita, võtab Statistikaamet oktoobris ühendust telefoni teel.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks kulub ligi 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ja sellest on harjunud osa saama ka Eesti põllumehed. Põllumajanduse struktuuri-uuringu tulemusi kasutatakse nii Eesti kui ka Euroopa tasemel põllumajanduse muutuste hindamiseks ja ka tulevikuplaanide kavandamiseks. Kui mujal Euroopas on põllumajanduse struktuuri-uuringuid korraldatud 1966. aastast, siis Eestis on korraldatud viis uuringut, neist kaks põllumajandusloendusena. 2013. aasta struktuuri-uuring on järjekorras kuues.