/nginx/o/2013/09/11/2357622t1he94e.jpg)
Kui ettevõtte asutamine on Eestis võimalik minutitega, siis tegevuse lõpetamisega on hoopis teine lugu. Lisaks on likvideerimisprotsess keeruline ja palju paberitööd nõudev, nii et suur osa ettevõtjaid lihtsalt ei esita majandusaasta aruandeid ja need kustutatakse paari aasta jooksul automaatselt äriregistrist.
Vandeaudiitor Mai Palmipuu sõnul on üllatav, et sellises olukorras üldse äriühingute likvideerimismenetlust kasutatakse, sest sundlõpetamise puhul ei ole vaja teha mitte midagi.
«Sundlõpetamisnimekirja kantud äriühing kustutatakse äriregistrist seoses sellega, et pärast sundlõpetamisteate avaldamist ei määratud äriühingule likvideerijat ega kuulutatud välja pankrotti,» selgitas Palmipuu. «Selline lihtne sundkustutamine soosib ebaausat konkurentsi, sest kui osutub, et ettevõtlusega ei saada hakkama, siis mitte midagi tegemata kustutatakse äriühing niikuinii äriregistrist.»
Surve mitmelt suunalt
Mõne aasta eest juhtis äriühingute likvideerimise keerulisusele tähelepanu ka kaubandus-tööstuskoda. Tänavu suve keskel saatis justiitsministeerium kooskõlastusringile äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mis pakub võlanõueteta ettevõtjatele võimaluse kiiremaks vabatahtlikuks likvideerimiseks juriidilise isiku vara füüsilise isiku varaga ühendada.
Sisuliselt tähendab see seda, et kui ettevõttel on ainuomanik ja ta soovib äritegevuse lõpetada, saab ta äriühingu vara füüsilisele isikule üle anda. Sel juhul ei pea osaühingud ja aktsiaseltsid tegevuse lõpetamiseks läbima likvideerimismenetlust, vaid see lõppeb ühinemise tulemusena. Selline regulatsioon kehtib juba 1994. aastast ka Saksamaal.
Konks on aga selles, et äriühingu vara üleminek tähendab ka füüsilise isiku piiramatu tähtajaga isiklikku vastutust ühingu olemasolevate kohustuste eest ning ka tulevikus ettevõtte tegevuses tekkivate kohustuste eest. Samas jäävad kehtima tsiviilseadustikus sätestatud nõuete aegumise tähtajad.
Lisaks ei tohi muidugi äriühingu suhtes olla esitatud pankrotiavaldust ega välja kuulutatud pankrotti ning füüsiline isik, kelle varaga ühinemine toimub, ei tohi olla maksejõuetu.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on väljapakutud variandile üldiselt keeruline vastu vaielda või selles nõrku kohti leida. «Ideaalis võiks see tööle hakata küll,» arvas ta.
Küsimusi tekitab aga see, kas omanik on tõepoolest valmis oma isikliku varaga näiteks keerulisematest tehingutest või garantiist tulenevate võimalike nõuete eest vastutama. «Aga eeldades, et likvideeritaval ettevõttel tõesti probleeme ei ole – kõik on lõpetatud ja kohustusi üles ei jää –, siis ei tohiks tekkida ka hirmu,» selgitas Palts.