Eesti Posti Personalijuht Kadi Tamkõrv rääkis konverentsil Palga Päev, et selle aasta algusest korraldas ettevõte ümber kirjakandjate palgasüsteemi ning nüüd saavad nad osa palka tulemustasuna.
Postiljonid saavad nüüd osa palgast tulemustasuna
Kuna kirjateenuse ja perioodika mahud langesid, äri muutus ning töötajad olid oma töötasuga rahulolematud, tuli senine süsteem esmalt kaardistada. «Meil oli küll arusaamine, kuidas kirjakandjad oma tööd teevad, kuid mitte väga täpne teadmine. Alustasime mõõtmisest – näiteks kui pikad on kanderingid ja kaasas kantavad mahud,» rääkis Tamkõrv.
Edasi kohaldati arvutiprogrammid ja -süsteemid nii, et need annaksid tervikpildi ettevõtte mahtudest ja võimekusest. «Kui meil on keskmistatud normid, hakkab pilt ilusti välja tulema. Näeme, kes on motiveeritud tegema üle keskmise ning selle tulemusena on töötaja samuti võidupoolel, kuna võimekamad ja tublimad kirjakandjad saavad ka kõrgemat tulemuspalka,» rääkis Tamkõrv.
Aasta alguses jõustunud süsteemi kohaselt koosneb kirjakandjate kogupalk põhi- ja tulemuspalgast. Põhipalk kujuneb töötajaga kokkulepitud tunnipalga ja töökoormuse alusel. Tulemuspalk kujuneb tegelikult teostatud mahu alusel, mis teisendatakse tööajaks. Erakorraliste asendamiste ja ületundide puhul makstakse endiselt ületunnitasu.
Seejuures rõhutas Tamkõrv, et uue palgasüsteemi tõttu põhipalk kannatanud pole. «Vastupidi – tegelema sellega, et ka põhipalka korrigeerida,» lisas Tamkõrv.
Pooleaastase kogemuse põhjal kinnitas Tamkõrv, et palgasüsteemi muutuste ja töötasu paranemise taustal on tööjõukulud olnud igati mõistlikud. «See on näidanud ära, kus meil on võimalik efektiivsemalt tegutseda. Kokkuvõttes on see hoidnud tööjõukulud kontrolli all ja pisitasa hakanud tõusma ka palgad,» ütles Tamkõrv.