Meesaak jäi tänavu mõnes piirkonnas õige kesiseks

Mesi Foto: SCANPIX

Kuigi mesinikud hindavad tänavust meesaaki keskmiseks, võis pikaleveninud talv ja taimede suhteliselt kiire õitsemisaeg olenevalt piirkonnast anda hoobi nii mõnegi mesiniku saagile.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse liikmel ja atesteeritud mesinduskonsulendil Aivo Sildnikul on Jänedal 30 mesilasperet. Kuigi meesaak erineb tänavu piirkonniti mitu korda, on temal aga 28 aasta jooksul mesilaspere kohta rekordtoodang. Sildniku sõnul oli pikk talv, lühike kevad ja taimede suhteliselt kiire õitsemisaeg kindlasti probleem paljude mesinike jaoks, ent väga suured saagikuse erinevused tingis ka põud Läänemaal ja saartel.

«Võrreldes teiste piirkondadega on sel aastal ikkagi saared ja Läänemaa üsna tagasihoidliku saagikusega. Kui seal tuleb mesilaspere kohta umbes 20 kilo mett, siis näiteks Jõhvi kandis võis mõni mesilaspere anda ligi sada kilo mett. Saagikus erineb suuresti, kuigi kilomeetrites ju väga suurt vahet ei ole,» tõdes Sildnik.

Ka Lõuna-Eestis olevat hea saak, kuigi sealgi võivad kümne kilomeetri peale erinevused üpris suured olla. «Kõik sõltub piirkonnast, eelkõige korjetaimedest ja kliimast,» märkis Sildnik. «Tean mõnda mesinikku, kellel on teiste mesinikega võrreldes sõna otseses mõttes krahh. Esmatähtis oli perede talvitumine ja perede areng kevadel. Kõrge hukkumise protsent eeldas uute perede moodustamist, suurt toodangut ei tarvitsenud nii mõnedki saada.»

Eriline aasta

Lambri talu peremees Ilmar Särg Tartumaalt ütles, et tema meesaak jäi tänavu keskmiseks. «Talv oli raske ja kevad tuli seekord väga hilja. Mesilaste talvitumine läks pikale, mistõttu ei saanud nad areneda - osa suri lihtsalt välja. Seetõttu on ka sülemlemine teistmoodi kui muidu,» rääkis mesinik. «On eriline aasta, vähemalt siinkandis,» märkis Särg, kes pole veel 45 aasta jooksul nõnda erilisi looduslikke tingimusi näinud.

Sülemlemine oli tänavu Särgi sõnul kolm korda väiksem kui muidu. «Korjeaeg oli väga lühike, kõik õitses väga kiiresti ära - juulis ja augustis ei olnud neil enam midagi korjata,» nimetas ta veel ühe põhjuse, miks meesaak mullusest tagasihoidlikumaks jäi. «Samuti avastasin, et mitmel perel ei olnudki mesilasema sees, midagi ei ole teha - see pere läheb seega tarust välja,» lisas mesinik.

Kuna suvi oli aga soodus, on Särgi meesaak üsna korralik. Särg, kellel isiklikult on 26 mesilaspere, saab tänavu mesilaspere pealt keskeltläbi 25-30 kilo mett, tugevamad mesilaspered annavad aga ligi 50-60 kilo.

Vändra lähedal Kurgja külas mesilasi pidav Ardi Asteni tarud paiknevad eri kohtades ja kui ühes kohas on rekordsaak, siis 15-20 kilomeetrit eemal on kogus üsna kehvapoolne. Kokkuvõttes ütleb ta aga, et sel aastal on ilus keskmine saak, kuigi suve järgi oleks võinud rekordaasta olla. «Meesaagikus võib kõikuda seinast seina, mõni mees hõiskab rõõmust, naabrimees samal ajal nukrutseb.» Asteni sõnul lõppes korje suhteliselt varakult ning juuli keskel mängis suurt rolli kuivus. Hoolimata sellest rõõmustas ta, et saak on möödunud vihmasest suvest parem.

Mesilaste kadumine

Asten lisas, et kuigi saagid võivad siin-seal head olla, siis üldmass jällegi mitte. See on aga ülemaailmne häda – 2005.-2006. aastal hakkas Ameerikast peale seletamatu mesilaste kadu, mis jõudis kolm-neli aastat tagasi Eestisse. «Sügisel annad mesilastele koos suhkruga talvesööda, kuid ühel hetkel enam mesilasi tarus ei ole,» tõdes Asten. «Tänavugi räägiti siin-seal massilisest mesilaste kadumisest.»

Elva väikemesinik Tõnu Hiiemäe oli positiivne, kuigi mesilaste talvitumine läks väga pikale, päästis hea suvi temagi meesaagi. «Mul on fotosüüdistus, et 7. aprillil oli veel koduõues ligi 70 sentimeetrit lund,» naeris Hiiemäe, ent lisas: «Saak on keskmine, väga raske olukord ei ole.»

Margus Reimand Jõgevamaa ettevõttest Mõts ja Mesi tõdes, et tänavuse saagiga võib täitsa rahule jääda. «Pika kevade peale jäid pered nõrgaks, kuid peakorje ajaks olid nad juba kosunud,» rõõmustas Reimand. Ent tavapärasest natuke kehvem oli õietolmu kogus. Reimand rõõmustas, et tema kandis ei olnud sel aastal isegi rapsi. «See tegi väga õnnelikuks, seda juhtub harva, kui seda üldse ei ole,» sõnas ta. Seega on ka mee kvaliteet parem.

Mesiniku soovitus - kus hoida mett?

Koheseks tarbimiseks võib mesi vabalt köögilaua peal seista, kuid näiteks poole aasta varu võiks hoida toa kõige jahedamas kapinurgas, eemal radiaatoritest ja päikesest. «Kui mett aknalaual või pliidi kõrval hoida, siis püsib see pehmena, kuid mee üks tüüpilisi omadusi on kristalliseerumine teatud aja jooksul. «Selle pidevalt soojas hoidmine on halb, kuna kasulikud omadused hakkavad siis ajapikku kaduma,» sõnas Asten.