Mesinikud tunnistavad, et viimased aastad on olnud rasked – euro tulekuga pole mee hind oluliselt tõusnud, kuid samal ajal on kõrgemaks läinud mee tootmise omahind. Hinna tõstmisel pole aga mõtet, kuna mett ostetakse niigi varasemast vähem.
Mesinikud: eestlased ei jaksa enam mett osta
Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige ja atesteeritud mesinduskonsulent Aivo Sildnik selgitas, et autokütus ja elekter on kallinenud, lisaks kõik teised pisiasjad kokku. «Mesinikule ei pruugi majanduslikult soodne aeg olla. Meesaak võib küll olla hea, kuid selle mahamüümine on probleem, eriti kui samas piirkonnas on rikkalik saak. Ja tuleb tunnistada, et Eesti rahval on päris kitsas käes, priisata ei ole meil enam midagi,» tõdes Sildnik.
Meetootjate sõnul on praegu tunda, et paljud inimesed on mee söömisest loobunud. «Inimesed on vaesed ja olgem ausad, mesi on ikka see, mis kukub ostunimekirjast esimesena välja,» ütles Vändra lähedal Kurgja külas mesilasi pidav Ardi Asten. Ka Elva väikemesinik Tõnu Hiiemäe tunnistas, et kuna tema ostjaskond on vanem, siis ega kerge ei ole. «Püüan niimoodi, et omale mesi kätte ei jääks ja samas ka ostjaskond ära ei kaoks,» ütles Hiiemäe, kes müüb meekilo kodunt viie euroga.
Müügiraskustest rääkis samuti Margus Reimand Jõgevamaa ettevõttest Mõts ja Mesi. Kui varasematel aastatel osteti kokku suured varud, siis nüüd ostetakse Reimandi sõnul mett pigem kilo kaupa. «Paratamatult on pidanud paljud inimesed meest loobuma, see pole just n-ö esmatarbekaup,» sõnas Reimand, kes müüb mett kodunt 5,5 euroga. Mesinikult saab kilose meepurgi 5-5,50 euroga, laatadel ja poodides maksab kilo mett 7-9 eurot.
Püütakse petta
Sildniku sõnul püüavad mõned mesinikud, kes tahavad äri teha, Läti ja ka Leedu arvelt oma meekogust suurendada ehk teisisõnu - ostetakse odavamat mett ja müüakse see Eesti mee sildi all maha.
«See teeb mind kui Eesti mesinikku kurvaks,» lausus Sildnik. «Ma ei ütle, et seda tehakse iga päev, kuid tean, et need asjad käivad nii,» kinnitas ta. Sildniku sõnul on Läti mesi küll väga maitsev, kuid need asjad ei peaks siiski nii käima.
Tarbijad võiksid alati osta märgistatud mett, kus on kirjas mesiniku andmed. «Kui meepurgil on korrektsed andmed, siis vaevalt et keegi sihilikult halba või võltsi kraami müüb,» nentis Asten.