/nginx/o/2009/02/02/126921t1h8ee0.jpg)
Ettevõtja Ülo Pärnits rääkis konverentsil Palga Päev, et on Eesti ühiskonna häda, et me lihtsalt pole harjunud inimestele head palka maksma. «Kolm korda madalam palk laostab meie ühiskonna 10 aastaga ära ja me hädaldame veel 5-protsendilise palgakasvu juures – ma ei saa sellest lihtsalt aru,» ütles Pärnits.
77-aastane Pärnits rääkis sellest, mida teha, et nooremad töötajad vanemaid tööturul välja ei tõrjuks. «Tööliste hulgas pole seda probleemi. Välja ei langeta mitte sellepärast, et paneme noorema asemele, vaid lihtsalt tervis ei pea vastu ja ei suuda enam tööd teha,» rääkis Pärnits. «On ka seltskond, kes hakkab 3 aastat enne pensionile jäämist rääkima, et varsti tuleb pension ja ta lähebki ära kohe, kui pensioniiga algab. Kui nii juhtub, siis minu arvates pole juht suutnud luua meeldivat töökohta.»
Pärnitsa sõnul võib aga valgekraede hulgas küll täheldada sündroomi, et eelistatakse nooremaid. «Probleem on selles, et inimesed ei kaasajasta oma teadmisi ja jäävad sellega noorematele jalgu. Näiteks kui mul on energeetikainsener, kes oma kunagi omandatud haridust pole üldse kaasajastanud ja meil ettevõttes midagi elektrisüsteemiga juhtub, siis on see katastroof, sest see mees on abitu. Ta on koolis õppinud lüliteid ja transformaatoreid, mitte aga elektroonikat ja programmeerimist,» rääkis Pärnits.
Reaalselt ettevõtetes elukestev õpe tema sõnul ei toimi. «Kui hea energeetik saab juhiks, siis tal tegelikult pole selleks haridust ega ettevalmistust. Me saadame nad õppima,» ütles Pärnits. «Kui kõrgkool on lõpetatud, tuleb elu jooksul kolm korda veel mõne teise ala kõrgharidus omandada. Ei piisa sellest, et käia kaks korda aastas mingitel kursustel.»
Pärnits ütles, et noori on arenevasse organisatsiooni kindlasti vaja ja juba sellepärast, et kõik erakordselt nutikad asjad tehakse kahekümnendates aastates.