/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2009/03/09/145904t1h5a6b.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis eile kooskõlastusringile kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, mis võimaldaks väiksemates võrgupiirkondades tootjate marginaalidel tõusta, samas kui hind tarbijale langeb.
Sooja hind võib tarbijale langeda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulutused kaugküttele moodustavad leibkonna eelarves suure osa, mistõttu võiks kaugküte olla tagatud võimalikult soodsate kütustega. Väikestes kaugküttepiirkondades laialt levinud, põlevkiviõlil baseeruv kaugküttelahendus on võrreldes lokaalsete kütustega kallis – põlevkiviõlist toodetud kaugkütte hind on lõpptarbijale koos maksudega 108 eurot MWh, kuid biomassist või turbast toodetud kaugkütte hind 70–75 eurot MWh.
Seadusemuudatus seoks soojuse hinna languse selleks tehtud investeeringu tulukusega. Tootmisseadmete vahetamine tähendab mõistagi tootjale suuremat kapitalikulu, kuid kokkuvõttes on võimalik soojuse hinda katla väljavahetamisega vähendada rohkem kui viiendiku võrra. Hinna langemise korral lubaks konkurentsiamet soojatootjal marginaali kasvatada üks kuni kaks protsenti seniselt seitsmelt kuni kaheksalt protsendilt.
Majandusminister Juhan Parts ütles Postimehele, et eelnõuga on kavas pakkuda tootjatele efektiivsuse suurendamiseks investeerimistoetusi, et nad saaks välja vahetada amortiseerunud küttevõrgu ja asendada õlikütte biomassiga. «Juhul kui investeeringu tulemusel langeb sooja hind, saab konkurentsiamet lubada tootjale suuremat tulu. Kaugem eesmärk on tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojuse hind koos kindla ning võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega,» selgitas minister.
Avatava investeeringutoetuste programmi eelarve on ligi 80 miljonit eurot, Partsi sõnul see summa aga täpsustub. Kaugkütte piirkondi on Eestis üle 200 ja tarbijate vähenemise tõttu erineb olukord paikkonniti drastiliselt. «Pole mõtet hoida amortiseerunud kaugkütte infrastruktuuri, kui ei ole tarbijaid. Loome võimaluse ka kaugkütte piirkond lõpetada ja pakume lokaalset soojamajanduse toetust,» lisas Parts.
Eelnõuga kohustatakse kohalikke omavalitsusi kehtestama soojusmajanduse arengukava, mis peab andma nii kaugkütteettevõtjatele, kohalikule omavalitsusele kui tarbijatele selge visiooni piirkonna kaugkütte tulevikust. Arengukava annab kaugkütteettevõtjale kindluse lisanvesteeringute tegemiseks ning tarbijatele kodusooja hinna stabiilsuse. Kohustus ei tähenda kohalikule omavalitsusele suuremat eelarvekulu, sest arengukava koostamise finantseerimiseks näeb riik ette tagastamatu abi alates 2014. aasta keskpaigast.