Lemminkäinen läheb teehanke pärast kohtu alla

AS-i Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens. Foto: Peeter Langovits

Riiklik süüdistaja varjab tee-ehitusfirma kohtu alla saatmise põhjust, maanteeameti töötajad pääsevad asjast ilmselt puhtalt.

Prokuratuur esitas Eesti kõige suuremate kogemustega tee-ehitusfirmale Lemminkäinen süüdistuse lepingutingimuste rikkumises Virumaal Jõhvi-Kukruse teelõigu ehitusel. Lemminkäineni juht Sven Pertens ütles, et süüdistuse järgi kasutas ettevõte tee-ehitusel hanke tingimustele mittevastavat materjali. Teisisõnu, hankeprotsessis lubatu asendati millegi odavamaga.

Samas kriminaalasjas olid uurimise all ka maanteeameti endine asejuht Märt Puust ning maanteeameti projektijuht Veiko Juudas. Postimehe andmeil võidakse nende süüasi oportuniteediga lõpetada – viimane tähendab seda, et isikute süü ei ole suur ja avalik huvi nende süütegude arutamiseks puudub.

Kõige kummalisem on juhtunu juures see, et riigiprokuratuur ei avalikusta süüdistuse sisu. Prokuratuuri teatel on prokurör Inna Ombler otsustanud, et praegu ei ole sobiv aeg Jõhvi-Kukruse teelõiku puudutava uurimise järel esitatud süüdistusi avalikustada.

Varasemast on teada, et konkurendid süüdistasid Lemminkäinenit projektis nõutud geovõrgu asendamises odavama geotekstiiliga, samuti selles, et ettevõttel lubati kasutada kalli graniitkillustiku asemel odavamat asfaldipuru. Postimehel ei õnnestunud saada kinnitust, kas süüdistuse põhjuseks oli killustik või geotekstiil.

Ehitaja tõrjub süüdistusi

Riigiprokuratuur möönis vaid, et Lemminkäinen ja sama firma projektijuht on saanud süüdistuse lepingutingimuste rikkumistes Jõhvi-Kukruse teelõigu ehitusel. Samuti kinnitas prokuratuur, et toimik on saadetud kohtusse. Puusti ja Juudase saatuse kohta ei olnud prokuratuur valmis midagi ütlema.

Lemminkäineni juht Sven Pertens ütles, et prokuratuuri süüdistused on alusetud. «Meie hinnangul ei ole süüdistusel alust. Oleme seisukohal, et kasutatud materjal vastas hanke tingimustele,» märkis Pertens.

Praegu Pertensi juhitavas asfaldiliidus tegevjuhina töötav Puust loodab enda sõnul, et kriminaalasi on tema ja teiste maanteeameti töötajate jaoks lõppenud. Ta lisas, et kapo alustas Jõhvi-Kukruse ning Liiapeksi-Loobu ja Kose-Aruvalla maanteelõikude ehitushangete ja ehitamise uurimist ühel ajal. Puust vastutas nende lõikude hangete korraldamise eest ning oli asjaga tihedalt seotud.

«Ma olen üsna veendunud, et uurimine lõpeb minu jaoks positiivse tulemusega. Asi on lõpetamisel, aga kõik ei ole prokuratuuriga veel lõpuni aetud,» ütles Puust eile.

Ta selgitas, et Jõhvi-Kukruse teelõigu puhul uurisid kapo ja prokuratuur lepingu muutmist. «Mina ei ole ühtegi lepingut muutnud, maanteeamet muutis lepingut. Nii maanteeamet kui ka majandusministeerium leidsid, et lepingu muutmine oli põhjendatud, sest muul juhul oleks tekkinud suured kahjud,» rääkis Puust.

Muudatusele tehti audit

Lepingus muudeti kohustust kasutada graniitkillustikku, lubades selle asemel tarvitada asfaldipuru. Majandusministeerium korraldas selle muudatuse hindamiseks ka siseauditi, mille järeldused õigustasid maanteeameti ja ministeeriumi töötajate otsust lepingut muuta. «Süüdistust pole mulle esitatud, see on ainult mõne kapo ametniku seisukoht, et midagi on valesti tehtud,» lisas Puust.

Puust sõnas, et tema meelest pole ühegi tee-ehitusprojekti uurimine kuhugi jõudnud. «Kunagi tekkis kapol kahtlus seaduserikkumises mitme projekti osas, algatati toimingud, aga nagu näha on, ükski ei ole kuskile jõudnud, ka mitte see,» ütles ta.

Kõige enam tähelepanu Puusti viidatud toiminguist sai kahtlustuse esitamine majandusministeeriumi kantslerile Marika Priskele 2010. aasta sügisel. Teda kahtlustati konkurentsi rikkuva kokkuleppe sõlmimisele kallutamises Kose-Aruvalla tee ehitusel. Priske püüdis väidetavasti veenda kaht konkureerivat ettevõtet Nordeconi ja Lemminkäinenit sõlmima kokkulepet, et panna punkt lõputule kohtuskäimisele lepingu nimel ja alustada ehitust.

Priske ja Nordeconi kahtlustamine lõppes tulemuseta. Küll aga on kohtus süüdi mõistetud maanteeameti endine direktor Tamur Tsäkko, viimane on otsuse edasi kaevanud. Harju maakohus leidis, et Tsäkko eiras riigihangete läbiviimise nõudeid ja kuritarvitas usaldust.

Tsäkko mõisteti süüdi aga hoopis seoses neljanda suure tee-ehitusobjektiga: Loo-Maardu teelõik, kus muudeti sõiduradade arvu.