Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Virtuaalpoliitika lõpp Venemaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Navalnõi Moskva kesklinnas pooldajaile kõnet pidamas.
Navalnõi Moskva kesklinnas pooldajaile kõnet pidamas. Foto: AP

Pärast kümme aastat kestnud nukuteatrit võib Venemaa seista silmitsi tõelise poliitika tagasitulekuga – tasapisi. Pühapäevastele valimistele Moskvas, mitmes teises suurlinnas ja oblastis on lubatud osalema käputäis kandidaate väljastpoolt Kremli klikki.

Juba fakt, et homme üldse kedagi valitakse, on märkimisväärne – tõmbas ju president Vladimir Putin pärast Beslani tragöödiat (2004) kriipsu peale nii kuberneride kui Moskva ja Peterburi linnapeade valimistele.

Pärast 2011. aasta väidetavat vusserdamist parlamendivalimistega puhkesid aga meeleavaldused, mis viisid valimiste taastamiseni – kuigi kandidaatite osas on Kremlil sisuliselt vetoõigus.

Siiski on võimud võimaldanud Aleksei Navalnõil – kes endast vähemalt mingil määral opositsiooniliidrit kujutab – Moskva linnapeaks kandideerida. Kummalisel kombel vabastati ta sel otstarbel isegi aresti alt, võimalusega vaidlustada oma väidetavalt poliitilist viie aasta pikkust vanglakaristust.

Moskva oblasti kuberneriks kandideerib aga teine prominentne figuur protestiliikumise päevilt – parlamendist väljaheidetud Gennadi Gudkov.

Ning Venemaa suuruselt neljandas linnas, 1,3 miljoni elanikuga Jekaterinburgis, kandideerib linnapeaks opositsionäär ja narkootikumide vastu võitleja Jevgeni Roizman.

Paljude arvates lasti nad kandideerima vaid selleks, et valimistele demokraatlikku hõngu lisada – loopides nende kampaaniate kodaratesse piisavalt kaikaid, et välistada edu.

Viimase arvamusküsitluse valguses läheb Moskvas kõik «programmikohaselt» – Kremli-meelne Sergei Sobjanin juhib 58 protsendiga Navalnõi 18 protsendi vastu.

Sellele vaatamata on Moskva valimised siiski verstapost – kahekohalise protsendi puhul häältest on Navalnõi igal juhul ilma teinud, arvestades piiranguid meedias esinemisele ning vastaskandidaadi käsutuses olevaid külluslikke rahalisi ressursse.

Kõige tähtsam on ilmselt aga see, et Navalnõi on süstinud Venemaa «virtuaalsesse» poliitikasse veidi ehedust, pidades pesuehtsat valimiskampaaniat – koosolekud kõikjal Moskvas, 15 000 vabatahtlikku lendlehti jagamas. Kusjuures kõike seda on rahastatud annetustest.

Nii on Navalnõi pakkunud Venemaa poliitiliselt aktiivseimaile ja võtmelisele linnale paraja portsu autentsust, mis loodetavasti õhutab üles konkreetsema konkurentsi tulevikus.

Uusi tuuli puhub aga ka väljaspool Moskvat.

Jekaterinburgis on autsaider Jevgeni Roizman arvamusküsitluste valguses konkurentidest ette rebinud. Võidu korral saaks Roizmanist esimene süsteemiväline suurlinna pea Venemaal.

Kui lisada siia Navalnõi väärikas teine koht Moskvas – mine tea: midagi võib liikuma minna.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Tagasi üles