Tööandjad: töötuskindlustuse rahaga ei tohi lappida eelarveauke

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul on Töötukassa reservid väga suured. Foto: Toomas Tatar

Ehkki tööhõive on tagasi buumiaegsel tasemel ja töötukassa ajab rahast üle, saadab Reformierakond signaale, et töötuskindlustuse maksekoorma leevenemist ei tasu loota.

Kui kolm üsna värsket meest oma ameteis, tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar, ametiühinguliider Peep Peterson ja sotsiaalminister Taavi Rõivas esimesel tõsisel töökohtumisel töötukassa nõukogus augusti keskel kohtusid, jäi otsus sündimata. Tööandjad ja ametiühingud soovisid teha valitsusele ettepaneku maksemäära kolmandiku võrra, kahele protsendile, minister sellega ei nõustunud.

«See on rahapada, mis üle keeb,» viitas Tamsar töötukassale, kuhu on praegu töötajate ja tööandjate taskust kogutud üle poole miljardi euro. «Raha tuleb koguda nii palju, et töötukassa ülesanded – töötute järje peal hoidmine ja tööturumeetmed – saaks täidetud. Praegu kogutud rahaga elaks töötukassa üle teise samasuguse kriisi nagu lähiajaloost mäletame ja jääks ülegi. Reservi üha suuremaks paigutamiseks pole ei moraalset ega finantsilist õigustust. Aga riik soovib kasutada järjest paisuvat rahapada eelarve tasakaalus hoidmiseks ja muude tegevuste finantseerimiseks. Aus oleks aidata töötuid töötukassa rahaga ja eelarvet koos hoida maksurahaga.»

Makse vähenemise korral ei ole vaja töötukassa funktsioonide täitmiseks reservide kallale minna. «Meie ettepanek ei ole lõpetada makse kogumine vaid seda lihtsalt vähendada. Kui makse suuruseks on kaks protsenti koguks riik ikka rohkem raha, kui kassal ära kulub, kasvaks reservid lihtsalt pisut aeglasemalt.»

Tööandjate keskliidu rehkenduste kohaselt laekuks makse vähendamise järel kassasse ligi 55 miljonit eurot vähem, Tamsare sõnul ei kao see raha kusagile. «See jääb inimeste ja ettevõtete kätte ning läheb kohe tagasi tarbimisse. 55 miljonit eurot on suur raha, see ei tähendaks üksnes et eestimaalased saaks rohkem asju osta, vaid see looks tarbimisse jõudes siinsamas Eestis uusi töökohti.»

Reformierakondlasest sotsiaalminister sidus töötuskindlustusmakse määra langetamise võimalikkuse rahandusministeeriumi majandusprognoosiga. Ministeeriumi nädala alguses avaldatud prognoos oli aga eelmisega võrreldes pessimistlikum.

Reformierakonna esindajad on seisukohal, et makse määra alandamine ei ole hea mõte ning ebakindlust on ümberringi palju. Nii kinnitas Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi üleeile ERR-ile antud intervjuus, et töötuskindlustusmakse määra ei tohiks muuta, sest «see ei ole ilmselt vaid roosiaed, mis meid tulevikus ees ootab».

Tamsare sõnul ei ole aga oodatust kehvem esimene poolaasta töötukassa reservidele märkimisväärset mõju avaldanud, samuti on rahandusministeeriumi andmetel oodata järgmiseks aastaks 3,6-protsendilist majanduskasvu. «Töötukassa kulud kasvavad kui töötuid on palju, töötusemäär on praegu pisut üle viie protsendi, see on madalaim tase alates 2008. aasta lõpust. Kulusurve töötukassale on langenud ja tuleva aasta prognoosi järgi ei paista see ka kasvavat.»

Töötukassa nõukogu peab valitsusele tegema 1. novembriks ettepaneku järgmise aasta töötuskindlustusmakse määra osas. Valitsusel pole uut maksemäära kehtestades kohustust seda arvestada. Tamsar avaldas lootust, et nõukogus jõuavad töötajate, tööandjate ja valitsuse esindaja siiski mõistlikule kokkuleppele.