Korralikku sportlohet Eesti poodidest ei saa

Sportlohe. Foto: Liis Velsker

Tuulelohe lennutajate hinnangul ei ole Eesti poodidest korralikku ja kvaliteetset sportlohet võimalik hankida, vaid neid peab paratamatult tellima.

Asjaarmastajate hinnangul tarnib kvaliteetseid sportlohesid Eestisse ainsana Suncenter (Kuppari Trade OÜ), kelle Saksa tootjalt HQ tellitud kaupa müüb vaid osaliselt edasi Matkasport.

Eesti suurkauplustes müüakse küllaltki palju asju, mida nimetatakse tuulelohedeks, aga mis ei taha lennata, märkis üks Suncenteri liikmeid Erkki Tuisk. Odavaid ja kehvasid lohesid kutsuvad asjahuvilised omakeskis konnadeks. «Need plärisevad ja pländerdavad ning on lihtsalt mänguasjad või toakaunistused,» hindas Tuisk ja lisas, et lennurõõmu saab ikka korralikust lohest.

«Ükspäev kõndisin Jyskist mööda ja mulle näib, et see odav lohe, mida nad seal pakuvad, läheb ajaga aina hullemaks. Sellised asjad tuleks ära keelata,» viitas sõprade hulgas Eesti lohekuningaks tituleeritud Ranno Märtson (41) lohede olematule kvaliteedile. Tema tellib oma lohed peamiselt Hiinast või Euroopast, materjali hangib Saksamaalt.

«On suur vahe, kas ostad 19-eurose või 190-eurose tuulelohe. Üks on ühekordseks lohistamiseks rannal, teine sajakordseks lennutamiseks,» leidis Tuisk. 19-eurose konnakese raske puri ja painduv raam teevad lennuomadused ja juhitavuse üpris nigelaks.

Korraliku lennuvõimelise sportlohe saab spetsialisti sõnul kätte 40 ja väga hea lohe 100 euroga. «Lihtsal harrastajal ei ole mõistlik panna lohe alla rohkem kui 140 eurot,» uskus umbes 20 lohe omanik.

Kvaliteetne sportlohe on käsitsi kokku õmmeldud ning selles kasutatakse peeneid materjale: puri valmistatakse kergest ja vihmale ning tuulele vastupidavast materjalist icarex, lohe raam koosneb kergetest ja jäikadest süsinikvarrastest.

Kvaliteetsed sportlohe nöörid on ühepikkused, venimatud, libedad ja vastupidavad. «Kui ostad odava lohe ja lased kogemata nöörid risti, lähevad need kohe puruks. Korralike lohenööridega seda ei juhtu – need peavad vastu aastaid,» rääkis Tuisk.

Odavatel tuulelohedel on tavaliselt kaasas plastkäepidemed, mitte randmepaelad. «Käepidemetega on lennutamine väga ebamugav: käed peab nööride juhtimiseks laiali ajama, näpud väsivad ära, tunnetus puudub ning lohet ei saa kuidagi tasakaalu,» selgitas Tuisk.

Sportlohe lennutamise maksimaalne tuulekiirus on algajale 10 m/s – kõvem tuul hakkab lohet lõhkuma ning kiirus muutub nii suureks, et seda ei suuda juhtida. Alla 4-5 m/s tuule korral võib olla raske lohet õhku saada. Professionaalse sportlohe eluiga võiks olla viis aastat.