
«Minu mure on seotud esimesest kooselust lapse perekonnanimega. Laps kannab oma isa perekonnanime, kuid isa last ei kasvata, ei toeta, ei tunne ka huvi tema käekäigu vastu juba üle kolme aasta. Meil on uus elu, uus perekond, laps kutsub minu elukaaslast isaks ning on tunnistanud, et ta on õnnelik, et tal sellise isa. Laps teadlik oma bioloogilisest isast. Oleme käinud läbi kohtu alimentide saamiseks, mida siiski ei maksta. Samuti ka kohtu kaudu on määratud kohtumisajad, mida ta ei kasuta kolm ja pool aastat juba,» kirjutab ema.