/nginx/o/2013/06/19/1840922t1hd9ac.jpg)
August kinnisvaraturul oli juulikuust rahulikum, langes nii tehingute hulk kui ka Tallinna korterite keskmine hinnatase. Seni kestnud «minibuum» hakkab vaikselt selja taha jääma ning jõuame stabiilsemasse turusituatsiooni, kus näeme vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka languseid.
Maa-ameti andmetel tehti augustis üle Eesti 3400 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 8,7 protsenti vähem, kuid mullusest augustist siiski 1,9 protsenti enam. Tallinnas toimus 904 müügitehingut, mis on juuliga sisuliselt samal tasemel, kuid 1,5 protsenti vähem kui aasta eest. Keskmiseks korteri ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1146 eurot, mis on juuliga võrreldes 3 protsenti madalam, kuid aastatagusega võrreldes siiski 16,3 protsenti kõrgem tulemus.
Tehingutehulga langus näitab meile seda, et seni kestnud minibuum asendub kinnisvaraturu stabiilsusega. Küsimus pole vaid augustis, seda ennustavaid märke on olnud sel aastal palju enam – muutused tehingute struktuuris, kiire hinnakasv äärelinnas ja müügi- ning pakkumishindade aina suurenevad erinevused (enamasti just äärelinna nn teise ringi korterite puhul).
Stabiliseerumine ei tähenda turu seiskumist ja madalseisu, sest viimaste aastate kasv oli paljuski tingitud inimestest, kes paigutasid oma sääste kinnisvarasse, tehes oste puhtalt omafinantseeringuga. Nüüd on nad oma ostud teinud, odavat laenuraha buumi «toitmiseks» pole ning seega jõuamegi laugemasse turufaasi, mille osalisteks on võrdselt nii esimese kodu ostjad, elamispinna vahetajad kui ka investorid.
Tallinna korterite keskmise mediaanhinna oodatav stabiliseerumine kajastub päris tugevalt just magalapiirkondades, kus hinnatõus on olnud kõige kiirem. Nimelt, kui kasvava üürituru valguses rääkisime saabuvast tunnetuslikust hinnapiirist, millest üle enam maksta ei taheta, siis nüüd on sama piir kätte jõudmas ka väiksemate «mägede» korterite müügihindade puhul. Piirist üle hinnatud korterite müük on takerdunud ja ostjad otsivad soodsamaid pakkumisi. Olukorras, kus keskmine ruutmeetrihind kasvab keskmisest palgast oluliselt kiiremini, on see ka täiesti ootuspärane.
Liigseks pessimismiks pole aga siiski põhjust. Endiselt on nõutud kõik likviidsed, õige hinna- ja kvaliteedisuhtega ning uusarenduste korterid linnaosast/asumist sõltumata. Samuti astub väärikal sammul edasi eksklusiivsema kinnisvara müügiturg, millel on sõltumata üldisest majandusolukorrast oma ostjaskond pea alati olemas. Seega on stabiilne tehingute hulk tagatud.
Kinnisvaratehingute hinnadünaamika sõltub edaspidi rohkem aga sellest, millise hinnaklassi või piirkonna kortereid teistest enam mingil ajaperioodil ostetakse. Sestap näemegi vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka languseid.