Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2340435t1h2f22.jpg)
Ela siin ja praegu, ära mõtle minevikutontidele ega tulevikuhirmudele psühholoogide sõnul on käesolevale hetkele pühendumine hea enesetunde saavutamise parim retsept.
Majanduslangus, koondamised, turgude vabalangemine... seda rida võiks veelgi jätkata. «Just praegu on negatiivse stressi tekkeks väga soodne pinnas,» nendib SELF II koolitaja psühholoog Endel Hango ja lisab, et väliskeskkonnast tulevad signaalid on stressi korral suure tähendusega.
Hango sõnul võivad isegi need inimesed, kellel töökoht olemas ja külmkapp toitu täis, tunda ängistust. «Keskkond soodustab meeleolulangust hullemini, kui see tegelikult väärt on,» väidab asjatundja.
Täpselt nii juhtus Anneliga. «Mind pole koondatud, peres on kõik korras, ma ei oska otseselt välja tuua ühtki põhjust, miks ma ennast halvasti tunnen,» kirjeldab naine oma hingeseisundit. Ometi vaevavad teda juba mõnda aega seletamatud peavalud, pidev unisus ja meeleolulangus. Samas möönab ta, et tööl valitseb must meeleolu koondamistont pole säästnud osa kolleege ja toimetulekuks on firma vähendanud töötajate hüvesid. Ümbritsev keskkondki olevat kõike muud kui positiivne. «Ma pigem ei vaata televiisorist uudiseidki ja internetti ka enam ei loe, sest sealt tuleb liiga palju negatiivset,» kurdab Anneli.
Hango sõnul hakkavad inimestel ohutuled põlema juba siis, kui teistel läheb veidi kehvemini. «Juba on keegi kuskil midagi kaotanud ja mina olen ka juba natukene kaotanud tööd on kolleegi koondamise pärast juurde tulnud või on töömaht hoopis vähenenud,» avab Hango stressi tekkemehhanisme. Sellise suhtumise korral on algseisuks võetud majandusseisu eelne aeg.
Stressiga toimetulek on Hango jutu järgi väga individuaalne. Enamik mõtleb selle all, et tuleb tervislikult süüa ja sporti teha. «See kõik on väga õige, ent minu kogemus näitab, et kõige tulemuslikum on proovida teistmoodi suhtuda ja mõelda,» räägib Hango. Mõtlemise seisukohalt on kõige parem retsept siin ja praegu olemine. Mitte minevikus ega tulevikus, lähtuda tuleks sellest, et nullseis on täna ja praegu. See võib kõlada küll enesepetmisena, aga inimese aju toimib sellisel viisil.
Väga inimlik olevat endale maalida hirmutavaid tulevikutonte, mis «võib» juhtuda, ja sellest masenduda. Või hoopis minevikku taga nutta.
«Kui mul õnnestub mitte karta, siis mu elu ongi kvaliteetsem,» ütleb Hango.
Objektiivset tegelikkust pole inimese jaoks olemas, igaüks tajub ja mõtleb enda kaudu. Majanduslangus ja raske olukord olekski nagu käes, kui inimesed tajuvad ja mõtlevad, et nii see on.
Kui hetkeseis valmistab millegipärast muret, tuleks lähtuvalt tegelikust olukorrast analüüsida, mida on võimalik teha selle muutmiseks, ja leida vastavad võimalused. Näiteks kui raha napib, tuleb leida lisateenimisvõimalused või kohad, kust kokku hoida.
Peame oskama kõrvaldada tarbetu müra, olgu selleks siis suured ja hirmutavad pealkirjad internetis või naabrimehe kurjustamine.
Kui esimest sammu muutuste teel on raske ette võtta, siis võib avada mõne eneseabiraamatu ning selle taustal natukene enda peale mõelda. «Isegi kui raamat tundub natukene veider või lausa vihastab, lugege ikka ja kas või vaielge mõttes vastu, sellest on kasu,» soovitab Hango.
Kunagi ei tule kahjuks teistega suhtlemine, n-ö maailma parandamine koos sõpradega. Üksi koju istuma jäädes võime küll arvata, et hoiame energiat kokku, kuid ega seda niiviisi juurde ka ei teki.
Kolmas viis on professionaali poole pöörduda. Rühmateraapiatest toob Hango esile psühhodraama, mis valab mured teatrikeelde.
Individuaalsetest teraapiatest on levinumaks psühhoteraapia viisiks kognitiiv-käitumuslik teraapia, see aitab vabaneda ärevusest ning muuta käitumist ja mõtete suunda. Samuti praktiseeritakse Eestis psühhoanalüüsi ja getaltteraapiat.
Tegele endaga
Ära takerdu muredesse. Lahenda need probleemid, mida sul on võimalik lahendada, ülejäänutel lase minna.
Püüa mitte mõelda sellele, mis võib juhtuda, vaid keskendu sellele, kuidas asjad tegelikult on.
Võta iga päev 30 minutit endale ja mõtle oma muredele.
Määra kindlaks, mis muudab sind ärevaks, ja püüa see kõrvaldada. Näiteks kui sind paneb muretsema pooleliolev tööülesanne, tee plaan selle lõpetamiseks.
Hinda ja väärtusta ennast iga saavutuse eest iga päev.
Hoolitse enda eest. Puhka piisavalt, toitu tervislikult, treeni oma keha. Treenimine tekitab heaolutunde ja vähendab ärevust.
Räägi kellegagi. Jaga oma probleeme lähedase sõbra, arsti, psühholoogiga.
Allikas: Üldistunud ärevushäire. Mis see on? Kuidas ravitakse? Kuidas ennast aidata?
Loe lisaks
M. Davis, E. Robbins Eshelman, M. McKay «Lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamat»