Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2337951t1hddb6.jpg)
Politsei ja MTÜ Eesti Rehviliit korraldasid septembri keskel Tallinnas ja Tartus järjekordse rehvireidi, mille eesmärk oli kontrollida sõidukirehvide vastavust nõuetele. Selgus, et tervelt kolmandikul sõidukeist on all viletsad rehvid.
Rehvireidi tulemus oli üle ootuste kehv, millele viitab asjaolu, et 37 protsendil sõidukitest olid all rehvid, millel on vesiliu tekkimise oht väga suur.
Tallinnas kontrolliti 103 sõidukit, millest 44-l oli vähemalt ühe rehvi mustri jääksügavus alla kahe millimeetri.
Tartus kontrolliti 151 sõidukit, millest 51 autol oli rehvide jääksügavus alla kahe millimeetri.
Soomes tehtud testid näitavad, et kui uuel rehvil mustri jääksügavusega kaheksa millimeetrit tekib vesiliug sõltuvalt rehvi laiusest kiirusel 8396 kilomeetrit tunnis, siis lõpuni kulunud mustriga rehvil, mille turvisesügavus on 1,6 millimeetrit, tekib vesiliug juba kiirusel 5667 kilomeetrit tunnis.
Uue rehvi pidurdusteekond on 2829 meetrit, kuid lõpuni kulunud turvisemustriga rehvil ulatub see tervelt 3639 meetrini.
Pidurdusteekonda mõõdeti Soomes 79-millimeetrisel veekihil selline veekiht teel on tänavuse sügise vihmaseid ilmasid arvestades Eestis täiesti tavaline.
Tallinnas jäi seitsmel sõidukil mustrisügavus koguni alla 1,6 millimeetri, mis tähendab sisuliselt ilma mustrita rehviga sõitmist. Tartu linnas kontrollitud sõidukeist oli selliseid juhtumeid kümme.
Kontrollitud sõidukitest oli 196 autol all suverehvid, 45-l lamellrehvid ning 13 autol talverehvid, kolmel neist olid naastud välja tõmbamata.
Varasematel aastatel tehtud kontrollide põhjal võib öelda, et talvel on rehvidega olukord palju parem ning puudusi esineb oluliselt vähem.
Soomes korraldatud samasugune operatsioon näitas, et kehvade rehvide osakaal oli 13,7 protsenti (aasta eest 13,3). Soomes loetakse kehvas seisukorras olevaks rehvid, mille mustrisügavus on 02 millimeetrit. Eesti rehvireid näitas, et meil on olukord kolm korda kehvem.
Rehvide kontrollimine on oluline liiklusohutuse tagamisel ning liidul on hea meel teha politseiga turvalisuse tõstmise nimel koostööd.
Ettevõtmise eesmärk on eelkõige autojuhtide teadlikkuse tõstmine, mitte niivõrd karistamine.
Autor on MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuht
Millega tegeleb MTü eesti Rehviliit
MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille põhitegevus on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine.
Lisaks tegeleb rehviliit rehvide turvalisusega seotud küsimuste ja teemade tutvustamisega.
Aastast 2006 on Eesti Rehviliit European Tyre & Rubber Manufacturers Association (ETRMA) liige.
ETRMA on suurim vanarehvide utiliseerimise alal tegutsev organisatsioon, kes on koondanud enda alla Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad taakasutusorganisatsioonid ning vanade rehvide töötlejad.