Hambapastareklaami tasub võtta huumoriga

Hambapasta üksinda ei tee imet, hoopis hambahari on oluline! CityMed Instituudi peaarst Meeme Mõttus soovitab katkiste hammaste korral hambaarstilt korralik suuhooldusplaan tellida. Foto: Marina Puškar

Nn tavalise poehambapasta ja apteegis pakutava loodusliku pasta vahel valides tuleks lähtuda hammaste olukorrast, sest sageli ei piisa vaid n-ö tavalisest hambapastast ja -harjast.

Mõnel inimesel tekivad hammastesse tihti augud, mõnele tekitavad probleeme veritsevad ja tundlikud igemed või hoopis kuiv suu. CityMed Instituudi peaarst Meeme Mõttus soovitab hambapastat valides endale kõigepealt selgeks teha, milleks seda vaja on.

Mõttus puutub igapäevases hambaarstitöös sageli kokku väärarusaamadega suuhooldusest. Tema sõnul ei piisa sageli n-ö tavalisest hambapastast ja lihtsast hambaharjast. Kõik oleneb konkreetsest inimesest ja tema hammaste olukorrast.

Hügieenist jääb puudu

«Hambapasta valik sõltub hambakaariese riski astmest – kas see on kõrge, keskmine või madal,» ütleb Mõttus. «Madala riskiga inimene võib üsna julgelt valida talle meelepärase pasta poest.»

Kõrge riski puhul tuleks pidada nõu arstiga ja panna koos temaga paika suuhooldusskeem. Õige hügieeniga on võimalik säästa tublisti raha.

Järgmise sammuna tuleb valida õige toode. «Kaubandusvõrgus on olukord masendav – kui läheb vaja spetsiifilisi vahendeid, siis neid müüakse kõige lähemal Soomes,» tõdeb Mõttus. Eesti poed on üle ujutatud rahvusvahelistest suur­brändidest, mis juba telereklaamidest pähe kulunud. Säravate pärlhammastega naised-mehed, kes reklaamidest vastu naeratavad, kinnitavad, et hambapastaga saab imet teha.

«Hambapastareklaami tuleb suhtuda huumoriga,» ütleb Mõttus. «Pasta pole mingi imeravim, mis aitab kümne probleemi korral. Kui see oleks nii tõhus, poleks ju hambaharja üldse vaja. Paraku on eksiarvamuste küüsis mitte ainult paljud n-ö tavainimesed, vaid ka hambaarstid.»

80–90 protsenti suu tervishoiust tagab mehaaniline puhastus.

«Hambapastal on ainult marginaalne osa, see on mehaanilisele pesule abiks,» selgitab Mõttus. Kui aga asjatundja räägib inimesele suusurvepesuritest, hambavaheharjadest, spetsiaalsetest lahustuvatest hambaniitidest, ei saa kuulaja sageli arugi, millest jutt käib. Hambaarstide aeg kulub suures osas tulekahju kustutamisele, profülaktikast räägitakse vähe.

Koostist ei näe

Hambapastat valides tasub lähtuda mõningatest nõuannetest. Näiteks võiks pasta sisaldada

ksülitooli, sest see tõhustab fluori mõju. Mõttuse sõnul raskendab pasta valimist tõsiasi, et tuubil on keemiline koostis kleepsuga kinni kaetud. Nii ei saa pakendit uurides sageli aru, milline on pasta ksülitoolisisaldus.

Arvestama peab ka eri suuhooldusvahendite koostoimet. Näiteks vahutavad hambapastad, mida Eestis müüakse, ei sobi raviotstarbeliste suuloputusvahenditega – kui inimene ei tunne suus tekkivat keemilist reaktsiooni, kaob suuloputusvahendi mõju.

Samuti tuleb teada, kui palju sisaldab kodukoha vesi fluori. Üldjuhul peaks eelistama fluori sisaldavat hambapastat, sest just see aitab hambahaigusi ennetada. Samas leidub Eestis mereäärseid piirkondi, kus joogivees on fluori piisavalt, nii et seal peaks eelistama hoopis fluorivaba pastat.

Valik hambahooldusvahendeid

•    Kasuta hambaniiti, tikku või harja.

•    Igemete puhastamiseks sobib spetsiaalne mikrofiiberlapp (hea väikelastele ja vanematele inimestele).

•    Hambaniitidest vali suus isepaisuv ning kiuliseks muutuv Vitise fluor- ja mint-niit.

•    Pese hambaid elektrihambaharjaga, hambavahede ja igemepiirkonna puhtuse tagab suu survepesur.

Allikas: CityMedi hambakliinik