/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2008/07/27/60150t1h5800.jpg)
Rahvusringhäälingu (ERR) juhatus on eelarve vähenemise tõttu otsustanud alates tulevast aastast kärpida töötajate palkasid kuni kümme protsenti.
Kärbe sunnib rahvusringhäälingu töötajate palkade kallale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järgmise aasta eelarvekärbe on 28 miljonit krooni ja see tuleb ju kuidagi alla neelata,» põhjendas ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa otsust. «Tuleb meeles pidada, et on tuleval aastal on olümpia ja jalgpalli MM, need on suured kulud, mis lisanduvad ja mida ei saa ära jätta,» sõnas ta.
«Selles olukorras ei ole muud valikut, kui peame vähendama töötasusid,» tõdes Allikmaa. Tema sõnul on püütud mõistvalt suhtuda madalamapalgalistesse töötajatesse. Üle 15 000-kroonise brutopalgaga ERR-i töötajate palgad vähenevad kümme protsenti, madalama palgaga töötajatel vähem. Kuni 5000-kroonise palgaga ERR-i töötajate palk ei vähene Allikmaa sõnul üldse. Kärbe puudutab ka lisatasusid ja honorare.
«Suurt koondamist me antud hetkel ei planeeri, oleme need kõik juba varasematel aegadel ära teinud,» ütles Allikmaa. «Alates ühendamishetkest oleme umbes 100 inimest koju jätnud. Tõsi, mõned uued spetsialistid on juurde võetud.»
Ainult palgakärpest eelarve vähenemisega toime tulemiseks Allikmaa sõnul ei piisa. «Oleme seda teed minemas, et jätame mingi arvu saateid ära teleprogrammist, kus ühe saate kulu on mõni miljon.»
«Oleme võtnud selle joone, et püüame säilitada uudiste- ja ühiskonnaelusaadete mahu ning hoolitseda ka lastesaadete ja teiste sisukate programmide kestmise eest,» kinnitas Allikmaa. Nii tuleb tema sõnul kokku tõmmata ilmselt pigem meelelahutussektoris.
ERR loodab palgakärpega kokku hoida umbes 15 miljonit krooni. Rahvusringhäälingus töötab 620 inimest.