Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2337195t1h6846.jpg)
Kaks sel nädalal avaldatud uuringut näitasid, et vilets suuhügieen võib tõsta südameinfarkti riski.
Tavaliselt seostatakse südamehaigusi suitsetamise, ülekaalulisuse ja kõrge kolesteroolitasemega, kuid nüüd võib sellesse loetellu lisada ka haiged hambad, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator AFPd.
Dublinis mikrobioloogide konverentsil esinenud Bristoli ülikooli professor Howard Jenkins ütles, et nüüd on selge, et bakteriaalsed infektsioonid on südamehaiguste puhul iseseisev riskitegur.
Inimese suus elab umbes 700 erinevat bakterit ning kui hambaid korralikult ei pesta, saavad need pisilased vabalt vohada. Enamus neist baktereist on siiski kasulikud bakterid ning nende olemasolu on hea tervise tagatis.
Samas elab suus ka selliseid baktereid, mis võivad tekitada veresoontes põletikulisi reaktsioone, mille lõpptagajärjeks on südameinfarkt.
«Suu on ilmselt inimkeha kõige räpasem paik,» ütles Dublini kuningliku kirurgiakolledi teadlane Steve Kerrigan. «Kui igemed veritsevad, siis on bakteritel vaba pääs vereringesse.»
Kui bakterid on jõudnud vereringesse, siis kinnituvad need vereliistakute külge ning selle tagajärjel hakkavad liistakud kleepuma veresoonteseintele veresooned ahenevad ning südame verevarustus väheneb.
Bakteritel on mitmeid viise, kuidas panna liistakuid klompe moodustama, võimaldades bakteritel nendes klompides varju leida ja ellu jääda. Siin pole tegu mitte ainult südamehaiguste riskiga, varjunud bakterid on kaitstud nii keha immuunsüsteemi kui ka antibiootikumide eest.
Jenkinsi sõnul seletab see, miks antibiootikumiravist südamelihasepõletiku puhul alati abi pole.