Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Maatulundusmaa hindamine üha aktuaalsem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maatulundusmaa hindamisel arvestatakse eraldi elamu, põllu- ja metsamaa hind.
Maatulundusmaa hindamisel arvestatakse eraldi elamu, põllu- ja metsamaa hind. Foto: Mihkel Maripuu

Kui varem pangad maatulundusmaad laenu tagatisena üldjuhul ei aktsepteerinud, siis nüüd on ajad muutumas. Viimasel pooleteisel aastal toimunud suured muutused kinnisvaraturul muudavad üha aktuaalsemaks maatulundusmaa turuväärtuse asjakohase hindamise.

Kui varem said põllumaa tagatisel krediidiasutustest laenu peamiselt vaid põllumajandustootjad, siis nüüdseks on laenusaajate ring märgatavalt laienenud. Maatulundusmaa turuväärtust hinnatakse laenu tagatisena kasutamiseks, tehinguhindade leidmiseks, kohtutäituritele õiglase väärtuse leidmiseks, enampakkumise alghinna määramiseks, aga ka ettevõtete finantsaruandluse tarbeks. Vajadusel hinnatakse maatulundusmaad panga jaoks ka lisatagatise määramiseks.

Maatulundusmaa turuväärtus sõltub mitmetest olulistest teguritest. Metsamaa puhul määrab turuväärtuse suures osas kasvava metsa tagavara kinnistul, kinnistu suurus ja mullaviljakus ehk kasvukohatüüp, seejärel aga asukoht suurte teede suhtes.

Põllumaa puhul on tähtsaimaks turuväärtust määravaks teguriks mulla viljakus ehk boniteet, seejärel põllumassiivi suurus ja asukoht suuremate põllumajandustootjate suhtes.

Kui elamu- ja tootmiskruntide puhul on reegel, et mida suurem maatükk, seda odavam ruutmeetri turuväärtus, siis põllumaa puhul on vastupidi: mida suurem ja kompaktsem põllumassiiv, seda parem on harida ning seda suurem on hektari turuväärtus.

Maatulundusmaa hindamisel on veel üks oluline tegur, mis tuleneb omavalitsuse üldplaneeringust. Kui üldplaneering näeb ette maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist elamu-, tootmis- või ärimaaks, siis tõstab see oluliselt maa turuväärtust.

Talude, st hoonestatud maatulundusmaade puhul hindame kinnistut osadena: hoonestatud osa koos õuemaaga eraldi, haritav maa eraldi ja metsamaa koos kasvava metsaga eraldi. Lõpliku turuväärtuse annab kõigi nende tulemuste summa.

Sellise metoodikaga hinnates on tulemus palju täpsem ja kuna sageli on kogu talu tervikuna raske müüa, siis saame ühe hindamisega ühtlasi teada talu erinevate osade turuväärtuse.

Kui elamispinna ja äripindade hindamisega tegelevad paljud kinnisvarafirmad, siis metsamaade ja põllumaade hindamisega puutuvad kinnisvara hindajad vähem kokku. Seetõttu on oluline valida selle vastutusküllase tegevuse jaoks ettevõte, kel on suured kogemused just maatulundusmaa hindamisel ja kes orienteerub muutuval kinnisvaraturul.

Kogenumad kinnisvarafirmad pakuvad lisaks hindamisele ka haldamise, arendamise, harimise ja vahendamise teenuseid. Vestman Grupi ettevõtteil on ka kompetents kinnisvara hariliku väärtuse leidmiseks sundvõõrandamise seaduse mõistes.

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Oma kõlvikulise koosseisu poolest jaguneb maatulundusmaa laias laastus kaheks – haritav maa ehk põllumaa ning metsamaa.

Kommentaarid
Tagasi üles