Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2333213t1hac36.jpg)
Osaühingu Murumari spetsialisti Marianna Saare sõnul on just praegu väga sobiv aeg muru rajada.
«Juuli keskpaigast septembrini on ideaalne muru külvamise aeg, sest siis on tavaliselt küllalt niiskust, muld on soe ja seeme idaneb ruttu ning erinevalt kevadest võililled enam ei õitse,» ütles Saar Sakalale.
Oktoobrikuus Marianna Saar enam muru külvata ei soovita, sest kui see ei jõua enne talve tulekut võrsuda, võib külv luhtuda. «Siirdemuru võib aga maha panna kogu suve jooksul hilissügiseni välja, muidugi juhul, kui on head kastmisvõimalused.»
Mulla ettevalmistamine
Nagu ütleb Marianna Saar, tuleb pinnas enne muru külvamist 2530 sentimeetri sügavuselt läbi kaevata või künda ja umbrohujuured välja korjata. Eriti hoolikalt tuleb muld tema sõnul puhastada võilillejuurtest ja orasheina risoomidest.
«Seejärel oleks tarvis mulda segada külvi- või istutuseelset fosfor- või kaaliumväetist vajalikud kogused on kirjas väetisepakendil ning mullapind tasandada,» räägib Saar.
Kohevale mullale tema sõnul korralikku muru rajada ei saa. «Kui on aega, laske haritud ja tasandatud mullal enne muru külvamist kaks-kolm nädalat vajuda. Kui tahate kohe külvata, peate mulla tihedaks rullima. Vahetult enne külvi kobestage paarisentimeetrine pealmine mullakiht.»
Muru külvates peab Saare jutu järgi jälgima, et seeme ei satuks liiga sügavale mulda.
«Parim külvisügavus on seemne suurusest olenevalt 0,51,5 sentimeetrit,» lausub ta ning lisab: «Pärast külvi tasub muld kerge rulliga üle käia.»
Seemnesegu valimine
Seda, millist muruseemnesegu eelistada, ei saa Marianna Saare väitel üheselt öelda.
«Eelistada tuleb mulla ja valgustingimustega sobivat seemnesegu, siis kasvab muru kõige paremini,» nendib ta.
Tihti osutub seemnesegu ostmisel määravaks rahakoti paksus.
«Kallimad, enamikus aasnurmikast koosnevad segud on tallamiskindlad ja õige hooldamise korral pikaealised. Kui valida odavam, karjamaa-raiheina sisaldav seemnesegu, kasvab muru küll kiiremini, ent see on lühema elueaga ning vajab palju väetamist ja sagedast niitmist. Nii et lõppkokkuvõttes võib see aja jooksul sama kulukaks osutuda kui aasnurmika muru,» kõneleb spetsialist.
Enamik murutaimesorte nõuab tema sõnul päikesepaistelist kasvukohta ja viljakat parasniisket mulda.
On ka niisuguseid seemnesegusid, mis on mõeldud kehvadele, kas siis liiga kuivadele ja kergetele liivmuldadele või rasketele märgadele savimuldadele.
«Sellisel juhul muidugi tallamiskindlat muru ei saa,» märgib Saar.
Samuti on spetsiaaalne seemnesegu selleks puhuks, kui muru hakatakse rajama puude varju, aga ka varjumuru ei talu tallamist ning seda tuleb hooldada kasvutingimusi silmas pidades.
Muruorase hooldamine
Marianna Saar räägib, et muruseemned idanevad tavaliselt kaua ja murutaimed arenevad aeglaselt: külvist tärkamiseni võib taimeliigist ja ilmastikutingimustest olenevalt kuluda kaks nädalat kuni kuu. See-eest mullas olevate ühe-kaheaastaste umbrohtude seemned idanevad ja kasvavad kiiresti.
«Niisugused umbrohud, ka näiteks naat, tuleb terava vikati või hästi teritatud niidukiga kõrgelt ära niita. Niitmise tulemusena kaovad need murust juba esimesel või teisel aastal,» õpetab spetsialist.
Kuiva ilma korral soovitab Saar orast nõrga veesurvega kasta.
«Enne külvi väetatud mulda pealtväetada ei ole tarvis. Kui oras on kollakas ja ilmselt toitainepuuduses, võib kasta nõrga väetiselahusega,» kõneleb ta ning hoiatab, et kuivalt väetist orasele külvates on suur risk noored taimed ära kõrvetada.
Sammaldumise vältimine
Pärimise peale, miks muru sageli sammalduma kipub, toob Marianna Saar välja kolm põhjust: «Esiteks varjuline ja niiske kasvukoht: suurte puude varjus ja hoonete põhjaküljel ei saa murutaimed normaalselt areneda ja samblal on kasvamiseks eelised. Teiseks liiga madalalt ja liiga sageli niitmine: murutaimed ei suuda niitmise vaheajal taastuda ja sammal võtab võimust. Kolmandaks: muru pole kaua aega väetatud või on kasvumulla kiht liiga õhuke.»
Muruspetsialist nendib, et kui need põhjused on kõrvaldatud, ei tohiks sammal enam mureks olla.
«Niida muru kolme sentimeetri kõrguselt ja järgmine kord siis, kui taimed on kasvanud kolmandiku võrra kõrgemaks. Väeta muru korralikult: kevadel lämmastikurikka väetisega ja suve jooksul veel kaks-kolm korda sama väetisega ning augusti lõpul kaaliumirikka väetisega. Nelja-viie aasta tagant laota murule hästi lagunenud komposti,» jagab Marianna Saar õpetussõnu.
Muruspetsialist lisab, et põhimõtteliselt võib sammalt ka murust välja rehitseda ja muruseemet juurde külvata, aga kui sambla levimise põhjust ei kõrvalda, tuleb see kohe uuesti.