Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) andmetel on Eestis probleemiks vananenud liftide osakaal, mis ulatub koguni 45 protsendini kasutusel olevatest sõiduliftidest.
Eestis on ligi pooled liftid vananenud
TJA tehnikaohutuse osakonna peaspetsialist Reino Bürkland ütles E24'le, et riskigruppi kuuluvad eeskätt liftid, mis on vanemad kui 25 aastat. Hetkel on Eestis selliseid lifte alla kahe tuhande.
«Eestis on probleemiks vananenud liftide osakaal, see on 45 protsenti kasutusel olevatest sõiduliftidest. Arusaadavalt ei vasta 1950. aastatel paigaldatud lifti ohutustase tänapäeva omale,» märkis Bürkland.
Keeruliseks teeb olukorra see, et vananenud liftide uuendamine ning väljavahetamine on kallis ning korteriühistutel (enamus vananenud liftidest paiknevad korterelamutes - TJA) napib selleks raha.
Hetkel pole ühest vastust ka sellele, milliseid lifte peaks täna kiiremas korras asuma välja vahetama. Üheks mehhanismiks on liftide riskihindamine, mis peaks näitama konkreetseid riske.
Selle põhjal oleks võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on vaja lifti renoveerida või oleks otstarbekam lift asendada uuega.
22. oktoobril toimus TJA eestvedamisel lifti nõukoja istung, kus muuhulgas arutati vananenud liftide ohututaseme suurendamise ja liftide omanike toetamise võimalusi.
Varasemalt on TJA jõudnud põhjalikumalt tegeleda vanade võreustega kaubaliftide ohtude kaardistamisega.
Nimetatud liftide kõige ohtlikumaks puuduseks on amortiseerunud uste lukustusmehhanismid, mille tõttu on esinenud olukordi, kus šahti uksi on võimalik avada ka siis, kui kabiin ei asu korrusel.
Enamus traagilistest õnnetustest on juhtunud just nimetatud puuduse tõttu. Lisaks on probleemiks kulunud kandetrossid ja kiiruspiirikud ning kabiini püüdurite mittetoimimine.
Nüüd on TJA alustanud koostöös liftide hooldajatega ka korterelamute liftide riskide kaardistamisega.
Kokku on Eestis registreeritud kasutusel olevaid lifte 4350. Viimase viie aasta jooksul on Eestisse paigaldatud umbes 700 uut lifti. Enne lifti kasutusele võtmist ja registreerimist peab omanik tellima kasutamisele eelneva tehnilise kontrolli.
«Tehniline kontroll võib jääda teostamata mitmetel põhjustel - arendaja tegevusetus või pankrot, mitu omanikku ja vastutuse jagamine ning mõnikord ka teadmatus,» loetles Bürkland.
Lifti kasutusele võtmise ja kasutamise nõuete rikkumise eest saab liftiomaniku kohustuste täitmata jätmise eest karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga ning juriidilist isikut kuni 50 000 krooniga.
Samuti saab TJA keelata nõuetele mittevastava lifti kasutamise.
TJA andmetel on alates 1990. aastast on Eestis liftidega seotult 5 surmaga lõppenud õnnetust, viimane neist 2004. aastal.