Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eesti internetiäris liigub üle miljardi krooni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Internet muutub müügikanalina üha populaarsemaks.
Internet muutub müügikanalina üha populaarsemaks. Foto: Raigo Pajula.

Eestis müüvad erinevad veebipoed ning teised internetiteenuste pakkujad oma kaupu ja teenuseid enam kui miljardi krooni eest aastas.


Kohalike internetipoodide, -äride ja erinevate veebiteenuste pakkujate kogukäivet saab hinnata siiski vaid kaudselt, kuna Eestis ei koostata selle valdkonna müügimahtude hindamiseks statistikat.



Näiteks Suurbritannia statistikaamet sellist statistikat siiski kogub ja ka avaldab.



Nii selgub nende koduleheküljelt, et internetis müüdud kaupade kogusumma ulatus näiteks selle aasta augustis 173,6 miljoni naela ehk ligi 3 miljardi kroonini, moodustades 3,3 protsenti jaekaubanduse kogumüügist.



Eesti puhul hinnatakse asjaosaliste poolt internetikaubanduse osakaaluks 1-2 protsenti jaekaubanduse kogumahust.



Statistikaameti andmeil ulatus Eesti jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2008. aastal 55,6 miljardi kroonini. 2-protsendist piiri aluseks võttes teeks see netiäri käibeks ca 1,1 miljardit krooni aastas.



Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Sirja Mäekivi teada pole ei Eestis ega meie lähiturgudel tehtud ka eraldi uuringuid selle kohta, kui suure osa moodustab internetikaubandus jaekaubanduse kogumahust.



Näiteks E-kaubanduse Liidu liikmete eelmise aasta käive kokku oli hinnanguliselt 141 miljonit krooni. Kuna aga liidul on liikmeid vaid 41, moodustab nimetatud käibenumber Eesti internetiäri kogumahtu arvestades vaid väikse osa.



IT-visionääri Linnar Viigi sõnul on netiäri mahud valdkonniti väga erinevad. Nii võib supermarketite valdkonnas internetis tehtud tehingute käive moodustada vaid 0,5 protsenti sektori kogukäibest, erinevate IT-seadmete ja tehnika puhul toimub aga üle 50 protsendi müügist internetis.



Kokkuvõttes hindab Viik, et eelmisel aastal ulatus kohaliku internetiäri käibemaht üle miljardi krooni. «Olen veendunud, et sel aastal on see maht kasvanud.»



Teatud järeldusi netikaubanduse mahtude kohta võib teha ka pankade poolt hallatava info põhjal. Nimelt kasutab suur hulk kohalikke internetipoode ning -ärisid pankade poolt pakutavat pangalingi teenust, mille abil toimub arveldamine internetipoodide ja seal ostu sooritanud klientide vahel.



Näiteks SEB teatel on pangalingi vahendusel sel aastal tehtud keskmiselt 125 000 tehingut kuus ja tehingute keskmine kuukäive jääb 40 miljoni krooni kanti.



Aastas teeb see tehingute arvuks 1,5 miljonit ning tehingute kogukäibeks ligi pool miljardit krooni. Ühe tehingu keskmiseks summaks teeb see 320 krooni.



Swedbanki osakaal pangalingitehingute osas on veelgi suurem. Kuigi pank keeldub väljastamast infot, mis puudutab kuukäibeid, öeldakse siiski niipalju, et pangalingi tehingute arv aastas ulatub üle 4 miljoni.



300-kroonise keskmise tehingu puhul tähendaks see Swedbanki puhul 1,2 miljardi kroonist kogukäivet.

Tagasi üles