Riigi stabiliseerimisreservi kasutuselevõtmise tõttu on selle turuväärtus möödunud aasta sama ajaga võrreldes vähenenud umbes 3 miljardit krooni ehk ligi 42 protsenti.
Stabiliseerimisreservi turuväärtus kahanes aastaga 42 protsenti
Võrreldes aasta teise kvartaliga on turuväärtus vähenenud 3,43 miljardit krooni ehk umbes 46 protsent.
Septembri lõpu seisuga on Eesti stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 3,88 miljardit ning turuväärtuses 3,98 miljardit krooni.
Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulusus oli 2,99 protsenti. Reservi realiseeritud kasum 2009. aasta septembri lõpu seisuga on 436,2 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 101,5 miljonit krooni.
Juuni alguses otsustas Riigikogu üldmajanduslike riskide vähendamiseks võtta kasutusele 3,5 miljardit krooni stabiliseerimisreservist hiljemalt 1. augustiks 2009. Kolmanda kvartali suurim muudatus ongi seotud 3,5 miljardi krooni üleviimisega stabiliseerimisreservist muude likviidsete vahendite hulka.
Riigikogu otsus võtta üldmajanduslike riskide vähendamiseks kasutusele pea pool stabiliseerimisreservist tingis vajaduse hoida juulis portfelli haldamisel ülikõrget likviidsust. Stabiliseerimisreservi portfelli korraliku tulemuse tagasid krediidivõlakirjad, mille tulusused võrreldes valitsuste võlakirjadega olid kvartali lõikes märksa kõrgemad.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga valitsuste ja krediidiasutuste võlakirjadesse. Reservi finantsvahendite paigutamise aluseks on reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivne investeerimisstrateegia, mille eesmärgiks on eelkõige tagada finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal. Reservi eesmärgiks on üldmajanduslike riskide vähendamine ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamine. Samuti saab reservi vahendeid kasutada sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.