Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2330907t1h655c.jpg)
Eesti kõrghariduses pulbitsevad kired riik on pannud kaks akadeemiat ja Tallinna Ülikooli olukorda, kus neil tuleb omavahel konkureerida Euroopa Liidu antava ehitusraha pärast.
Praeguseks on selge, et Brüsselist siinsetele kõrgharidus- ja teadusasutustele lubatud kahe miljardi kroonisest toetusest pudeneb kauneid kunste õpetavatele kõrgkoolidele vaid 215 miljonit krooni.
Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediakool on aga taotlenud tunduvalt suuremaid summasid, mistõttu on neist saanud vastu enda tahtmist rivaalid.
EKA uue hoone ehituseks vajaminevast 627 miljonist kroonist peaks ligi pool tulema eurokatlast.
Muusikud vajavad saali
TLÜ Balti filmi- ja meediakool soovib 95 miljonit krooni oma õppehoone rajamiseks ning EMTA küsib 60 miljonit krooni uue kontserdisaali ehitamiseks peamaja juurde. Selle projektiga on EMTA juhtkond tegelenud juba alates 2000. aastast.
«Suurte pingutustega avati 1999. aastal meie maja, kuid ta jäi poolikuks. Saalikompleks on olnud algusest peale ehitise lahutamata osa,» ütles EMTA rektor Peep Lassmann. «Kui valmib kontserdisaal, on valmis ka muusikaakadeemia.»
Hoonesse on kavandatud 500-kohaline kontserdisaal, mis on noorte interpreetide koolitamiseks vältimatult vajalik, ning ennekõike teatritudengite jaoks mõeldud multifunktsionaalne blackbox.
Kuna EMTA õpetab ka kultuurikorraldust, kujuneks saalikompleksist omalaadne loomemajanduse õppekeskkond, märkis Lassmann.
EMTA prorektor Marje Lohuaru, kes juurdeehitise oma südameasjaks on võtnud, kardab, et muusikakõrgkoolist saab ainus avalik-õiguslik ülikool, mis euroliidu rahast ilma jääb. Tema sõnul on uue saali projekti kiitnud kõik eksperdid, kellele seda on tutvustatud.
Valmis projekti ellu viima
«See on realistlik, maja sisemine valmisolek on suur,» rääkis Lohuaru.
«Kui see otsus tehakse, saab Tallinn aastaks 2011 juurde väga korraliku kontserdisaali, millest on praegu selgelt puudus. Ka vajavad üliõpilased suuremat, hea akustikaga ruumi, et nende karjäär ei pidurduks.»
Tallinna kesklinna plaanitud saalikompleksi üldmaksumus on ligi 150 miljonit krooni, euroliidult soovitakse saada vähem kui pool sellest summast.