Kuidas sünnivad parimad õpetajad

Foto: Corbis/Scanpix

«Õpetaja on maa sool» - see lause on Eesti haridussüsteemis juurdunud põhjalikult vaatamata sellele, et täna tundub selle väärtus vähenevat. McKinsey uuringust võib järeldada, et õpetajakutse on väärtustatud siis, kui selleks on raske saada.

Maailma üks juhtivaid strateegiatruste ning juhtimisnõustamistamisfirmasid McKinsey rakendas oma geeniuseid seekord hoopis teises valdkonnas – hariduses. Selle tulemuseks oli ligi 40 sisukat lehekülge ülevaadet, kus võrreldakse maailma erinevate riikide haridussüsteeme ning proovitakse leida vastust küsimustele – miks mõnes riigis on õpilased targemad kui teised?

Uuringu koostajad jätsid vaateväljast välja õppeprogrammid, kuid vaatasid kuidas haridussüsteemid – kriitilised infrastruktuurid, mis tulemusi loovad - aitavad paremat haridust anda igale lapsele. Vaatluse aluseks võeti riigid PISA testi järgi, kus Eesti on OECD riikide seas paremas osas. Paremate riikide all, millest näiteid otsiti, peeti silmas näiteks Austraaaliat, Belgiat, Soomet, Hong Kongi ja Jaapanit.

Mahajääjatena vaadeldi mitmeid Kesk-Aasia ja Ladina Ameerika riike, mis püüavad haridust anda nende üha kasvavale rahvastikule. Lisaks vaadeldi ka riike või omavalitsusi, kus on tehtud olulisi haridussüsteemi reforme – USAs Atlanta, Boston, Chicago, samuti Suurbritannia. Kokku vaadeldi 25 haridussüsteemi.

Raha ei too teadmisi

Uuringu esimene järeldus oli lihtne: täiendava rahasummaga kaasneb üliharva ka hariduse kvaliteedi tõus. Traditsioonilised reformikavad – anda koolidele rohkem autonoomsust, vähendada klasside suurust, ei toonud kaasa plaanitud tulemusi. 25 vaadeldud süsteemi seas 10 parimat olid ikka parimad.

USAs kasvas finantseerimine õpilase kohta viimase veerandsaja aasta jooksul inflatsiooni arvestades 73 protsenti. Õpilaste suhe õpetajatesse vähenes samal ajal 18 protsenti. 25 aastaga paranesid tulemused pisut aga vaid matemaatikas, lugemisoskus jäi kolmes jälgitud vanusekategoorias aga samaks.

USA ei ole ainuke riik, kes hariduskulutusi suurendas. Teised OECD riigid, mis samuti haridusele kulutusi suurendasid, nägid sarnast vaatepilti – kohati raha juurdeandmine isegi halvendas tulemusi, kuigi kõik reformikavad olid hästi läbi mõeldud, põhjalikult planeeritud ja korralikult ellu viidud.

Põhiline, mida ette on võetud, on klasside suuruste vähendamine. Nagu aga senised katsed on näidanud, pole peale algkooli teiste klasside suuruse vähendamisel mõju tulemustele. Mõju oli positiivne vaid üheksal juhul, 103 juhul mõju puudus või see polnud olluline või leiti oluline negatiivne mõju.

Isegi kui leiti märgatav positiivne mõju, polnud see siiski oluline. Väiksemad klassid tõid kaasa aga teistsuguse mõju. Kuna õpilasi oli rohkem, oli raha õpetaja kohta vähem, mistõttu neid oli vaja rohkem ning sellega vähenes ka koolide valikuvõimalus paremate õpetajate värbamisel.

Õpetaja - põhiline edutegur

Põhiline tulemusi toov edutegur oli hoopis õpetajate koolitamise kvaliteet. USAs Tennessee osariigis tehtud uuringu põhjal tuli välja, et kui kaks keskmiste võimetega kaheksa-aastast last said erinevad õpetajad – üks õpetajatest suurepärane, teine nõrk – oli õpilaste tulemuste vahe kolm aastat hiljem rohkem kui 50 protsendipunkti. Tugevam oli kümne protsendi parimate õpilaste seas, nõrgem 37 protsendi nõrgemate hulgas.

Klassi suuruse vähendamine 23 õpilaselt 15le suurendab keskmise õpilase võimekust kaheksa protsendipunkti võrra. Dallases tehtud uuringu põhjal - kui anda sarnastele õpilasegruppidele õpetajaks kolm tugevat õpetajat järjest ja teistele sarnasele grupile kolm nõrka õpetajat järjest – suureneb kahe õpilaste grupi teadmiste erinevus ligi 49 protsendipunktini.

Kolm olulist määrajat

Mõnes riigis on tulemused siiski väga head. Singapur kulutab algharidusele õpilase kohta vähem kui ükski teine riik, sellele vaatamata on nende õpilased teadusalastes testides kõrgetel kohtadel.

Soomes lähevad lapsed kooli seitsmeselt, neil on päevas neli-viis tundi, kuid 15 aastaselt on nad maailma parimad matemaatikas, teadusainetes, lugemises ja probleemilahendusoskuses – ligi 50 protsendipunkti jagu paremad kui naabruses asuvas Norras. Bostonis suudeti standardtesti läbivate õpilaste arvu kuue aastaga tõsta 25 protsendilt 74 protsendini matemaatikas ja 43 protsendilt 77ni inglise keeles.

Riikides võivad olla küll kultuurilised erinevused ja süsteemid võivad olla erinevas suuruses, kuid sellele vaatamata leiti neis kolm ühist tegurit, mis õpilaste tulemusi märgatavalt parandavad - Õpetajaks saavad õiged inimesed, sest haridussüsteemi kvaliteet ei saa olla kõrgem kui tema õpetajate kvaliteet.

Õpetajaid arendatakse läbi tulemusliku instrueerimise, sest ainuke viis tulemusi parandada on parandada instrueerimist. Loodud on süsteemid ja tugistruktuurid, et tagada igale lapsele võimalus saada suurepärast õpet. Nimelt on ainuke võimalus saavutada süsteemis maksimumtulemused see, kui tõsta iga õpilase tulemusi.

Nendest teguritest tulenevalt muudeti vaadeldud süsteemides ka teisi hariduse pakkumiseks vajalike tegevuste koostisosi – alates finantseerimisest kuni tulemuste mõõtmiseni. Süsteemi järgi on paigas standardid, hindamised, ootused õpetajatele ning ka rahastamine.

Pidev valik

Parimad süsteemid suudavad meelitada õpetajaks parimaid inimesi, võimendades seega järjest õpetamise kvaliteeti. See saavutatakse tiheda valikusõela abil – kus õpetajaks õppima pääsevad vaid parimad, samuti makstakse head (kuid mitte suurepärast) töötasu tööle asumisel. Need kaks tegurit tõstavad eriala staatust ja kutsuvad omakorda kandideerima parimaid inimesi.

USAs tehtud uuringud näitavad, et õpetaja kirjaoskus, mõõdetuna standardestide abil, mõjutab õpilase tulemusi rohkem kui ükski teine element.

Tipus olevad süsteemid värbasid oma õpetajaid parimate seast – Lõuna-Koreas 5 protsendi parimate seast, Soomes kümnendiku hulgast ning Singapur ja Hong Kong kolmandiku hulgast. Nõrkade tulemustega süsteemid suudavad harva kutsuda tööle õigeid inimesi – kui väratakse õpetajaid nõrgema kolmandiku seast on ka õpilased nõrgad.

Sageli asetavad poliitika kujundajad haridussüsteemi edukuse sõltuvusse tegureist, mis neist ei sõltu – ajalugu, kultuur, õpetaja elukutse staatus. Aasia süsteemide puhul tuuakse välja ka usulisi traditsioone. McKinsey võrdlusuuring näitab, et samad poliitikad on sarnased sõltumata kultuuriruumist, kus neid kasutatakse - nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas.

Kõrgem töötasu

Töötasu õpetajale pole väga kõrge. Küll aga pakutakse head tasu karjääri alguses. Võrreldes SKTga elaniku kohta pakutakse tipp-haridust andvatest riikides alustavale õpetajale töötasu 95-99% elaniku kohta oleva SKT ühiku värtusest. Enamasti tullakse õpetajaks paljudel põhjustel, kus töötasu pole kõige olulisemal kohal.

Samas ei tuleks need inimesed koolidesse, kui alustamisel poleks tasu nii hea. Seega on paremat haridust andvad riigid leidnud, et töötasu hoidmine samal tasemel teiste erialadel pakutavatega on hea, kuid pakkudes mujal turul saadavast suuremat tasu, ei too see kaasa taotlejate kvaliteedi suurenemist.

Kõrgem tasu tähendab kas suuremaid hariduskulutusi või siis seda, et kõrgemat tasu makstakse õpetajale ainult esimestel aastatel, hiljem juba vähem võrreldes sellega, mida ta mujalt võiks teenida. Samuti saab suurendada klassis olevate õpilaste arvu, sest McKinsey toodud uuringute järgi on sellel küllaltki väike mõju õpilaste tulemustele, samas kui õpetaja kvaliteedi mõju on suur.

Piirates õppima pääsejate hulka, tagades õppijatele töökohad ning tasudes neile alguses kõrget töötasu, püsib ka õpetajakutse maine ühiskonnas kõrge. See omakorda meelitab seda ala õppima teisi paremaid õppureid.