Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2328603t1h0393.jpg)
Eile hommikuks pidid kõik SMS-laenu pakkujad ennast majandustegevuse registrisse kandma, SMS Money.ee juhi sõnul teeb see nende elu keerulisemaks ja kliente jääb vähemaks.
Majandusministeeriumi andmetel oli eile hommikuks laenutehingute, sealhulgas tarbijakrediidi, hüpoteeklaenude, faktooringute ja muude äritehingute finantseerimise teenuse tegevusalaga end majandustegegvuse registris arvele võtnud 34 ettevõtet, kirjutab Äripäev.
Registreerimata SMS-laenuandjaid võib oodata kuni 500 000 kroonine rahatrahv.
Rahandusministeeriumi andmetel tegeleb Eestis ligikaudu 15 ettevõtet SMS-laenu andmisega.
SMS Money.ee-d haldava Placet Group OÜ juht Aleksandr Kostin ütles, et ettevõtte kandmine majandustegevuse registrisse muutis asjaajamise keerulisemaks, kuna sunnib nüüd esmakordseid kliente lepingu sõlmimiseks kontorisse pöörduma.
SMS Laen OÜ juhatuse liige Aaro Sosaar ütles, et ettevõtte registreerimine majandustegevuse registrisse ei muuda nende jaoks midagi.
Kaubamärgi Rahalaen all tegutsev KredEst, mis on Intress.ee andmetel üks uuemaid Eesti kiirlaenupakkujaid, polnud eilseks end majandustegevuse registrisse kandnud. Ettevõtte omanik ja tegevjuht Korol Sisask ei osanud aripaev.ee-le otseselt öelda, miks nad ennast registreerinud polnud.
Riigikogu liikme Igor Gräzini sõnul on kõik see, mis toob SMS-laenu andjad päevavalgele, ainult positiivne, sest see äri on tema sõnul räpane.
«SMS-laenu äri pole äritsemine, vaid sahkerdamine. Samamoodi, nagu hobusevaras polnud hobusemüüja,» rääkis ta.
«SMS-laenud on räpane äri. See on rikastumine teiste hädade arvel. See on vastupidine ärieetikale ning häbiks ärile. Ärimehed on solvunud, et SMS-laenu andjaid ärideks kutsutakse. SMS-ärides on palju kriminaalset.»
Gräzin märkis, et SMS-äride toomine kõrvupidi valguse kätte on ainult tervitatav. «Seadus vajab muutmist, sisse on vaja tuua liigkasuvõtja mõiste, mujal maailmas on see olemas, ning see kohtupraktikas välja kujundada,» lisas ta.