Istusin Sampo panga Tartu kontoris ja mõistatasin, miks finantsnõustaja mind hoiatas, et see vestlus võtab vähemalt pool tundi. Tegelikult kestis vestlus tunni.
Pank tuhnib klientide eraelus
Finantsnõustaja Serafima Sirmani ja minu vahel seisis kuvar, millelt paistis rida tühje lahtreid. Sinna pidanuksin koos mulle tundmatu inimesega kirjutama enda ja oma hoopis teise panga kliendist abikaasa kulutused toidule, lastele, vabale ajale jne. Tundsin ebamugavust, sest pidin nüüd Sirmanile «ei» ütlema.
Seepeale küsis Sirman kirjalikku avaldust keeldumise kohta, aga arvasin, et ei pea seda tegema. Sirman kadus veerandtunniks kabiinist ja teatas tagasi tulles, et Tallinna peakontorist lubati mul nn «Iseka» meelespea täitmisest keelduda.
Programmiga «Isekas» on liitunud juba ligi 4000 Sampo panga klienti ja aasta lõpuks loodab pank saada paarkümmend tuhat «Iseka» kundet. Panga väitel olen mina üks kaheksast kliendist, kes ei soovi jagada pangaga oma pere rahaasju. Samas kinnitavad Postimehega vestelnud ja veel «Isekaga» liitumata kunded, et tõrksate ridadesse tuleb kindlasti lisa ja välistatud pole ka pangavahetuskuu.
Sampo panga klient Esme Kassak ütleb pärast «Iseka» vestlust, et tal on tunne, nagu oleks ta raskel ajal kutsutud tööandja juurde arenguvestlusele, mille tegelik eesmärk on palgakärbe. Kassak on tõepoolest üks neist Sampo panga personaalpanganduse kundesid, kellel pärast «Iseka» programmi algust 1. jaanuarist jääb alles senisest vähem soodustusi.
«Mulle taheti pähe määrida otsekorraldust, kasvuhoiuseid jne,» lausus ta. «Iseka» loogika on ju lihtne – mida rohkem lepinguid pangaga, seda rohkem soodustusi saab, olgu need siis tasuta internetipanga ülekanded või sularahaautomaadi ristkasutus.
Et Kassakul oli kaasas kaks väikest last, täitis nõustaja meelespea ise. «Ta tahtis teada, palju mul kulub toidule ja lastele raha,» lausus Kassak.
Sampo pank ootab jutule ka oma pikaajalist klienti Piret Jõhvikut, kes on «Iseka» programmiga liitumise ajakulu ja nüanssidega juba kursis.
Detailsetele küsimustele pere kulude ja tulude kohta ei kavatse Jõhvik vastata. «Pangal ei ole õigust sekkuda eraellu. Ma ei lähe ju saama uut laenu, et peaksin pangale oma kulutusi ja tulusid tõestama,» lausus ta. Jõhviku kinnitusel võiks pankurid mõista, et inimesel on pangaga lepinguline suhe ja ülejäänu ei ole panga asi.
Sampo panga jae- ja personaalpanganduse direktor Tõnu Vanajuur ütles, et osa inimestest ei vaja panga nõu perekonna kulude ja tulude asjus, suur osa Eesti elanikest aga vajab.
«Eks pank ole samasugune koht nagu võib-olla arsti või oma juristi juures käimine,» ütles ta. «Meie eesmärk on aidata Eesti inimesel oma tuludest-kuludest ja varadest paremini sotti saada.» Ta täpsustas, et pärast ühist eelarve koostamist võiks kliendi kontol kuu lõpus olla natuke suurem jääk.
Vanajuur lisas, et kui klient ilmutab selget soovi «Iseka» meelespead mitte täita, pank austab seda. «Iseka» klientidega hakkavad personaalnõustajad edaspidi kord aastas kohtuma. Pangal ei olevat õigust kasutada andmeid turunduseesmärgil, küll aga laenuotsuste tegemisel.
Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep tutvus põgusalt «Iseka» meelespeaga ja esmapilgul ta panga tegevuses seaduserikkumist ei näe.
Panka huvitab
Sampo panga «Iseka» meelespea
• Küsib, kui suur on kliendi ja tema pereliikmete palk, pensionid ja muud tulud, ning liidab need kokku.
• Küsib, kui suured on kliendi ja tema pereliikmete majapidamiskulud ning kulutused toidule, lastele, vabale ajale, liisingutele, eluasemelaenudele ja järelmaksudele, ning liidab need kokku.
• Meelespea tahab teada, palju iga kuu raha üle jääb ja palju regulaarselt säästa õnnestub.
• Lisaks tahab meelespea teada, milliseid pangateenuseid klient ja tema pere praegu kasutavad, milliseid Sampo panga teenuseid hakkavad kasutama ja millised soodustused endale valivad. Samuti tuleb kirja panna järgmine nõustajaga kohtumise aeg ja anda teada, kas ka kliendi pere soovib «Isekaga» liituda.