Kiirlaen on targa ja teadliku kliendi toode
27. oktoober 2009, 18:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel Euroopa Komisjoni korraldatud laenudega seotud tarbijaõiguste ümarlaual jäi kõlama mõte, et kiirlaen on targa ja teadliku kliendi toode, kuid paraku võivad seda kõige rohkem vajada just need, kes pole rahaasjades kõige targemad.
Kiirlaenufirma Credit24 tegevjuht Raul Paiste märkis, et kiirlaenu eeliseks pangalaenude ees on eelkõige paindlikkus. Näiteks ei anna pank laenu inimesele, kes töötab katseajaga või kelle tööstaaž on alla 6 kuu, samuti algavad pankade tarbimislaenud 5000 kroonist ning laenuperioodid 6 kuust.
Kiirlaenuna on aga võimalik laenata ka väiksemat summat ja soovi korral kas või kaheks nädalaks. Näiteks peaks kiirlaen Paiste sõnul hästi sobima ootamatute kulude katteks, nagu hambaravi, autoremont jne, kuid kindlasti peaks seejuures mõtlema, kas laen suudetakse määratud tähtajaks ka tagasi maksta.
Kiirlaenu kallidust pangalaenudega võrreldes põhjendas Paiste kõrgema riskitasemega - just nimelt sel põhjusel, et laen antakse ka neis olukordades, kus pank laenu ei annaks, kaasneb sellisega kliendiga ka potentsiaalselt kõrgem risk.
Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm märkis, et kui inimesed kiirlaenuga hätta satuvad, viidatakse tavaliselt eelkõige liiga kõrgele laenuintressile. Tema sõnul ei ole see siiski kõige olulisem probleem.
«Pigem võiksid kiirlaenukontorid pöörata oma edaspidises tegevuses rohkem tähelepanu ka sellele, et kontrollida seda, kas see konkreetne inimene, kellele laenu väljastatakse, kas ta seda laenu nendel tingimustel on ka võimeline teenindama,» rääkis Talihärm. Praegu kontrollitakse tema sõnul, ega isikul pole eelnevaid maksehäireid, kuid lisaks võiks kontrollida ka seda, millised on tema teised finantskohustused ja sissetulekud.
Paiste sõnul on aga olukord viimasel ajal paranenud ning alates 1. maist uuritakse juba kiirlaenu taotlemise faasis väga põhjalikult kuni pangaväljavõteteni välja klientide maksevõimet, kui palju tal teisi laene on jne. Paiste pani kiirlaenu võtjatele südamele, et sellise laenuga ei tasu liialdada, samuti tuleb tema sõnul läbi mõelda, kui pikaks perioodiks tasub laen võtta.
Kõik kliendid ei ole targad
SEB eraisikulaenude valdkonna äriarendusjuht Triin Messimas märkis aga, et kiirlaen on väga targa ja väga teadliku kliendi toode. «Ta töötab siis, kui sa saad väga hästi aru, millise kohustuse sa võtad. Seda on võtta väga lihtne, siin ei ole seda probleemi, et laenuandja sulle ütleb, et mõtle, võib-olla see ei ole väga hea otsus. Siin sa pead selle otsuse ise tegema,» märkis Messimas.
Messimase sõnul on probleem selles, et ei ole kindel, kas kõik kliendid on nii targad ja nii teadlikud, et seda otsust iseseisvalt teha.
Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe sõnul on pea igal võlanõustaja poole pöördujal üks või mitu kiirlaenu ning reeglina on raskustesse sattuvad inimesed pigem vähese tarbijaõiguste teadlikkusega. Samuti on tema sõnul selgunud, et kiirlaenudega hätta jäänud inimesed ei ole tavaliselt eelnevalt lepingutingimustega tutvunud.
Silver-Schöbe sõnul peaks tõsiselt suhtuma sellesse, kui pangast ei anta laenu - see peaks olema ühtlasi ka märguandeks selle kohta, et kiirlaenu võtmine võib olla riskantne.
Ühekordne kiirlaen pole pangas takistuseks
SEB esindaja Triin Messimase sõnul ei vasta tõele väide, justkui ühekordne kiirlaenu võtmine takistaks edaspidi pangast laenu saamist, küll on aga probleemiks see, kui kiirlaene võetakse eelnevate kohustuste tagasimaksmiseks.
«Paraku see sageli nii juhtub, et me näeme kontoväljavõtetelt, kuidas on sisuliselt satutud nõiaringi, et võetakse järjest kõigist kiirlaenu pakkuvatest firmadest järjest uusi ja uusi kohustusi, et vanu tagasi maksta. Ja mis veel hullem, et kliendid, kes tahavad säilitada häid suhteid pangaga, ei pöördu mitte meie poole, et ühiselt leida mingeid lahendusi, vaid esialgu võtavad näiteks kiirlaene, et tagasi maksta igakuiseid eluasemelaenu makseid,» rääkis Messimas.
Nii oleks nõustamise pool kiirlaenude puhul tema sõnul tegelikult väga oluline. «Nii-öelda tsüklisse sattunud kliendid on probleem,» rõhutas ta.
Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on Eestis 60 000-70 000 kiirlaenuvõlglast, kellel tekib probleeme. «Ma arvan, et see rohkem kipub juba kalduma sinna sotsiaalse probleemistiku valdkonda,» märkis Sooniste.
Kiirlaenu võtmist kaaluvad inimesed peaksid tema sõnul väga põhjalikult mõtlema sellele, kuidas nad suudavad selle laenuga hakkama saada.