Onupojapoliitika aitab ellu jääda

Foto: Caro / Scanpix

Kuigi poliitikas ja äris peetakse sugulaste eelistamist halvaks tooniks, viib sugulastega ühes töötamine mõnedel loomadel koostöö parema sujumise ja tulemuslikkuseni.

Ajakirjas BMC Evolutionary Biology avaldatud põhjalikus uurimuses näitasid teadlased, et ämblikud liigist Stegodyphus tentoriicola on toiduotsimises ja koostöös palju edukamad, kui nad on omavahel suguluses, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

.

Nagu ka inimestel ja teistel loomadel, vähendab sugulastega koos töötamine ämblikel isekat käitumist ning soodustab grupi paremat toimimist, kirjutas Physorg.

Jutta Schneider ja tema üliõpilased Jasmin Ruch ja Lisa Heinrich Hamburgi ülikoolist Saksamaal ning Trine Bilde Aarhusi ülikoolist Taanis koostasid erinevaid ämblike rühmasid, kes koos toitu otsima pidid.

Mõned rühmad koosnesid vaid õdedest-vendadest, teised aga puhtalt mittesugulastest. Sugulastega koos jahti pidavad ämblikud jagasid teistega meelsamini seedeensüüme, võimaldades teistel nii toitu kiiremini seedida. Ka jahipidamisel olid sugulastest koosnevad rühmad edukamad ja tegid paremat koostööd.

Uurimuses näidati ka, et sugulastega koos töötamine oli oluline harmoonia säilitamiseks, kui rühma suurus kasvas. Suuremates rühmades tavaliselt koostöö tegemine harveneb ja suureneb üksteise ärakasutamine, mis viib rühma lõhenemiseni ning muudab rühma võistluslikuks ja väheproduktiivseks.

Sugulastest koosnevad rühmad suutsid neid enesehävituslikke mustreid vältida ja säilitasid ka suuremates rühmades kõrge produktiivsuse taseme.

Uurimus rõhutab perekonna kokkuhoidmise tähtsust ellujäämisel. Sugulaste koostöö on loomariigis laialt levinud, seega jäävad sugulastest koosnevad rühmad suurema tõenäosusega kokku ja kujundavad püsimajäämiseks vajalikke sotsiaalseid struktuure. Tulemustele leiab teadlaste sõnul küllalt toetust ka inimajaloost.