Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2322387t1h0741.jpg)
Kevadel ja sügisel on mõistlik võtta ette hekipügamine. Kuidas ja millal täpsemalt seda teha, jagas õpetusi aiakujundaja Andres Pohla.
Juba aastakümneid aiakujundaja ametit pidanud Andres Pohla lausus, et enne heki istutamist ja pügamist tuleb selgeks teha, mis eesmärk on hekil, kirjutab Järva Teataja.
Tema ütlust mööda rajatakse hekke nii tuulekaitseks, dekoratiivsetel eesmärkidel kui ka krundi piiritlemiseks.
Osa hekke ei vajagi pügamist
Osasid, näiteks sireli- ja viirpuuhekki, polegi tarvis pügada, kui tahta näha õiteilu. Kuid Pohla toonitas, et ka õitsvaid hekke tuleb hooldada ja harvendada.
«Näiteks kui sirelihekid on juba vanaks jäänud ja segavad muru pügamist, tuleb vanad oksad, mis ei õitse enam nii palju, maha võtta ja hekk harvendada,» õpetas Pohla.
Ta lisas, et tüve võib maha lõigata kuni kännuni, nii et sellest jääb alles 10 kuni 20 sentimeetrit ja lasta uutel võsudel kasvada.
Õitsvad hekid (näiteks sirelitest) tuleb lõigata kohe pärast õitsemist, et see ei jõuaks seemneid kasvatada, mis on puule samuti kurnav. Aga need hekitaimed, mis õitsevad päris kevadel, tuleks Pohla teada lõigata sügisel.
Andres Pohla abikaasa Krista, kes on samuti maastikukujundust õppinud, lausus, et kevadel ei raatsi ilusaid õisi ära lõigata.
«Ükskord kevadel nägin Türil väga ilusat õitsvat arooniahekki, mis oli sügisel pügatud ja kevadel nagu sein. See oli nii ilus! Muidu arooniad kasvavad ju laiuti,» sõnas Krista Pohla.
Andres Pohla sõnul sobivad pügamata hekkideks ka sarapuu, aroonia ja ungari sirel.
Pohla märkis ka, et aiandusalast kirjandust on tänapäeval väga palju leida. «Talvel on aega lugeda, suvel tuleb tegutseda ja siis juba õigesti.»
Kui soovida tihedat lehtpuudest kaitsehekki, on Pohla teada soovitatav pügamist alustada päris varakult, kohe pärast istutamist.
«Lehtpõõsaistikud lõigatakse poole peale tagasi, et tekiksid võsud, aga tihtipeale ei raatsita seda teha,» sõnas Pohla. Ta lisas, et kui vähem lõigata, siis tihedat hekki loota ei saa.
Pohla kirjeldas, et kuni pooleteise meetri kõrgune lehtpuu- või põõsahekk saadakse viie aasta jooksul. Igal aastal lastakse kasvada kuni 20 sentimeetrit juurde ning ülejäänud kasvud tuleb nööri järgi maha lõigata ja niimoodi igal aastal.
«Kui hekk on saavutanud oma õige kõrguse, tuleb hakata igal aastal samalt maalt maha pügama,» selgitas Pohla.
Ta lisas, et koheselt tuleb hakata ka külgi kärpima, et hekk tihedamaks läheks. «Tavaliselt lõigatakse hekk trapetsikujuline, et ka alumised oksad saaksid päikest.»
Pohla sõnul on okaspuudega hoopis teine lugu, sest neid ei kasvatata nii nagu lehtpuuhekki.
Pohla õpetas, et esimesel aastal pärast istutamist ei tehta midagi. Latvu kasvatatakse senikaua, kuni hekk on saavutanud oma õige kõrguse. Seejärel tuleb Pohla teada lõigata ladvad nööri järgi maha.
Aga külgi tuleb järgmisel aastal pärast istutamist kohe hakata pügama. «Nii saame tiheda heki,» märkis Pohla.
Nii leht- kui okaspuuhekile piisab Pohla teada pügamisest kord aastas. «Kui me tahame olla ülipüüdlikud, siis võime pügada ka kaks korda aastas, aprillis ja augustis,» sõnas ta.
Mai on pügamiseks kõige kehvem
Pohla märkis, et vahel jätab ta oma kuusehekilgi aasta vahele. «Kui jääb aasta või kaks vahele, siis ei juhtu sellest midagi hullu, kui jääb rohkem aega vahele, võib juhtuda, et hekk läheb ebaühtlaseks.»
Aprill ja august ongi Pohla teada kõige paremad kuud hekke pügada. Märtsis on veel liiga külm.
«Märtsipäike võib mitmetele okaspuudele halvasti mõjuda: päike soojendab võra, aga juured on maa sees külmunud. Siis rebenevad need sooned, mis taimemahlu liigutavad ja puu võib aeglaselt ära kuivada,» lausus Pohla.
Krista Pohla lisas, et kui keegi ostab endale mõne haruldase liigi, siis tuleks ikka enne järele uurida, millal on kõige õigem aeg seda liiki pügada.
Andres Pohla lausus, et kui hekki valel ajal pügada, siis midagi hullu ei juhtu ja taim ära ei hävi.
«Aga taimele endale on soodsam, kui õigel ajal pügada. Augustis mahlad ei liigu enam nii kiiresti ja haavast ei tule seda nii palju, kui juunis-juulis,» märkis Pohla.
Ta lisas, et aprillis pole ka mahlad veel nii kiiresti liikuma hakanud, kuid augustis valmistub puu juba puhkeperioodiks.
Maikuu on tema sõnul hekipügamiseks kõige kehvem aeg. Pohla märkis veel, et kase- ja vahtrapuud ei tasu üldse kevadel lõigata.
Viljapuid võib Pohla sõnul lõigata uue trendi järgi ka suvel, mil haavad paranevad hästi kiiresti. «Mina küll suvel ei raatsi lõigata, sest viljad on ju küljes.»
Hekke võib Pohla teada pügada veel hiljemalt oktoobris, aga kui külm on juba üle kümne kraadi, ei tasu minna ühegi puu kallale. «Siis tekivad külmakahjustused, millest võivad tekkida mädanikud ja puu võib ka ära kuivada.»