/nginx/o/2009/10/26/256996t1h6c93.jpg)
Kommunaalteenuste eest võlgu jäävate inimeste arv pole suurenenud, küll aga kasvab viimastel kuudel kiirelt keskmine võlasumma. See võib kaasa tuua korterite sundmüükide laine, kirjutab Vahur Koorits ajalehes Postimees.
Inimeste kommunaalmaksevõlad suurenevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistutele arvete koostamiseks veebitarkvara pakkuva firma OÜ Tarkvaralabor kodulehel korteriyhistu.net on mõned tabelid, mis näitavad kommunaalmaksevõlgade kiiret kasvu. Kuna Tarkvaralabori tarkvara kasutatakse arvete koostamiseks ja maksmise kontrollimiseks, siis on neil täpne ülevaade nende teenuseid kasutava umbes 500 ühistu liikmete maksekäitumisest.
Vähemalt ühe päeva jääb võlgu umbes kolmandik inimestest ja see protsent on hoolimata kriisist kasvanud vähe. Küll aga on viimastel kuudel võlgu jäävate inimeste keskmine võlasumma kasvanud suuremaks kui nende viimane kommunaalmakse, ulatudes juba enne talvist kütteperioodi enam kui 3000 kroonini.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi soovitas ühistutel võlgnevuste tekkides juba paari päeva pärast reageerida. Kui inimene raha mõne nädalaga ära ei maksa, tuleks rattad käima panna, et võlg kas või kohtutäituri abil sisse nõuda, enne kui see liiga suureks paisub.