Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2318327t1heaa9.jpg)
Sigrid Vetevood kirjutab Pärnu Postimehes magistrikraadi omandamisest Taani tehnikaülikoolis.
Juba enne, kui 2006. aasta kevadel Tallinna tehnikaülikoolist logistika bakalaureusekraadi sain, oli otsus väljaspool Eestit magistrantuuris edasiõppimise kohta langetatud ja olulisemad sammud plaani teoks tegemiseks astutud.
Põhjus, miks Eestist väljapoole vaatasin, oli peamiselt see, et tehnikaülikooli logistika magistrantuuris spetsialiseerumise võimalusi eriti polnud. Plaan oli otsida Skandinaavia paremate tehnikaülikoolide hulgast huvipakkuv õppekava.
Lõpuks jäid sõelale Chalmers University of Technology Rootsis Göteborgis ja Technical University of Denmark Kopenhaageni satelliitlinnas Lyngbys. Mõlemad on ühed tunnustatumad Euroopa tehnikaülikoolid ja neis pakutavad õppeained sobisid minu erialaste huvidega.
Lõplikku valikut teha oleks olnud päris raske, kuid määravaks sai Taani valitsuse pakutav stipendium Cirius, sest Taanis elamine pole odav. Ka nüüd, poolteist aastat hiljem õpingutele tagasi vaadates olen tehtud valikuga ääretult rahul.
Algus 1829. aastal
Taani tehnikaülikooli (DTU) eelkäija College of Advanced Technology asutati 1829. aastal, 1974. aastast asub kool oma praeguses asukohas Lyngbys, kus püsielanikke on vaid ligikaudu 12 000, kuid ümberkaudsete asulatega kokku on elanikke enam-vähem niisama palju kui Pärnus.
Linn ise on väike, rahulik ja armas nagu Pärnugi, selles on samal ajal midagi sarnast väikeste inglise külakestega.
DTU on kerkinud Taani juhtivaks inseneriharidus- ja -teaduskeskuseks. Aastal 2006 võeti magistriõppesse vastu 140 välistudengit 38 riigist (pluss ligi 492 vahetusõpilast), kes jagunesid 33 inglise keeles õpetatava programmi vahel. Kokku õpib siin ligi 9500 tudengit, kellest üle 800 on välisriikidest.
Siinse koolielu plusspooli iseloomustan eelkõige kolme märksõnaga: õppetingimused ja õppejõudude suhtumine, millest omakorda tuleneb kõrge kvaliteet. Õppetingimused DTUs on väga head. Palju on tehtud selleks, et üliõpilane saaks keskenduda vaid õppimisele.
Siia tulles tundus osa pakutavaid võimalusi lausa uskumatud. Näiteks on tudengile tagatud juurdepääs arvutiklassidele ja enamikule teistelegi ülikooli hoonetele ööpäev läbi magnetkaardiga, mis on ühtlasi üliõpilaspilet.
Materjale saab tasuta printida konspektist suure värvilise postrini, sama käib köitmise kohta. Kooli raamatukogu pakub juurdepääsu igale raamatule ja teaduslikule artiklile maailmas. Kui soovitut kooli raamatukogus ei leidu, tellitakse see tasu nõudmata kohale kust iganes maailma otsast.
Tundub, et usaldus tudengi vastu on piiritu. Pole ime, kui üliõpilasele usaldatakse kallis tehnika lausa koju, samuti on võimalus mõne projekti või magistritöö kirjutamise ajaks saada oma teaduskonna võtmed ja töökoht teaduskonnahoones.
Võib kõlada banaalselt, kuid suure osa õppejõududega saab suhelda samas stiilis, nagu suhtleksin oma sõbraga. Pole kohatu nalja visata ja igati normaalne on mitu korda päevas õppejõu kabinetist läbi astuda, et nõu küsida.
Taanis on õppejõud teinud ennast tudengile kättesaadavaks, et keegi ei takerduks oma töös pisiprobleemidesse, mida ise kohe lahendada ei suuda.
Suur osakaal grupitööl
Üldjuhul on õppejõud kättesaadav üheksast viieni, aga on fanaatikuid, kes õhtul üheksa ajalgi oma kabinetis teadustööd teevad. Kui õppejõudu majas pole, on enamasti uksel teade, kuidas ja millal temaga kontakti saab.
Taani tehnikaülikoolis on suur rõhk grupitööl, mis eeldab head kompromisside tegemise oskust, sest peab arvestama erineva tööstiili, akadeemilise ja kultuurilise tausta ning isiksuseomadustega. Samuti on äärmiselt oluline oskus oma tööd presenteerida.
Osas Taani ülikoolidest (Aalborg University) on projektipõhine õppimine, loenguid on minimaalselt, kuid igas semestris tuleb teha suur projekt. Sel juhul on oskus iseseisvalt töötada eriti tähtis ja rõhk enesedistsipliinil.
Enamik eksameid, mis ma siin teinud olen, on olnud suulised. Tallinna tehnikaülikoolis oli mu ainus suuline eksam kolme õppeaasta jooksul inglise keeles, seetõttu olid siinsed eksamid alguses väga harjumatud.
Ka arvutuslikke ülesandeid lahendades peab valemid tahvlile kirjutama ja samal ajal asja selgitama. Eksamit hindab komisjon, kuhu kuulub peale õppejõu välishindaja teisest ülikoolist või isik, kes tegutseb mõnes ettevõttes selles valdkonnas.
Sageli katsetatakse tudengi teadmiste piire ja minnakse küsimustega väga spetsiifiliseks, kuid suutmatus mõnele neist vastata ei tähenda läbipõrumist, kui lihtsamatele küsimustele vastamine polnud probleem.
Kas välismaal õppida on kallis?
Tihtipeale arvatakse, et Eestist väljaspool õppida on äärmiselt kallis. Kallis on suhteline mõiste, püüan selgitada, miks nimelt.
Oleneb koolist ja õpitavast erialast, kuid minu erialale Tallinna tehnikaülikoolis võeti sel aastal, kui oleksin sisse astuda soovinud, riigieelarvelisele kohale vastu 13 tudengit. Sel õppeaastal aga 20, mida pole just palju.
Niisiis peab enamik siiski Eestis oma hariduse eest ise maksma ja logistika magistrantuuri näiteks tuues kuluks õppemaksuks kahe aastaga 60 000 krooni.
DTUs on haridus Euroopa Liidu kodanikele tasuta, samal ajal on elamiskulud suuremad kõrgete transpordi-, üüri- ja toiduhindade tõttu. Kaheks aastaks peab arvestama 200 000 - 250 000 krooniga.
Ka Eestis õppides lisanduvad õppemaksule elamiskulud, kahe aastaga kulub selleks ka kokkuhoidlik olles 100 000 - 130 000 krooni. Lõppkokkuvõttes polegi vahe nii suur, kuid kogemus on hindamatu nii hariduse kõrge kvaliteedi, keelepraktika kui tulevikuks kasulike kontaktide saamise tõttu.
Õpingute finantseerimiseks on mitu võimalust: stipendiumipakkumisi leiab nii Eestist kui kohapealse ülikooli kaudu. Minul õnnestus esimese õppeaasta kulude katmiseks saada stipendium Taani valitsuselt (Cirius), teiseks õppeaastaks sain Archimedese SA stipendiumi Kristjan Jaak, samuti on minu õpingute finantseerimisel suureks abiks olnud Pärnu linnavalitsuse stipendium, mille eest olen väga tänulik.
Peale nimetatute ja Erasmuse programmi raames pakutavate enimtuntud toetuste võib kandideerida fondide ja sihtasutuste stipendiumidele.
Väga heade tulemustega üliõpilase kulud võib hea õnne korral DTUs katta samas valdkonnas tegutseva ettevõtte pakutav stipendium. Välisülikooli tõendi pangas ettenäitamisel saab kodumaal õppelaenu võtta Eestis õppivate tudengitega samadel tingimustel.
Finantseerimisvõimaluste otsimisega peab aegsasti tegelema, parim lahendus on seda teha samaaegselt sisseastumisdokumentide esitamisega.
Stipendiumidele kandideerimist soovitan tõsiselt võtta ja sellele piisavalt aega ja mõttetegevust pühendada. Konkurents on tihe, seetõttu peab edukaks kandideerimiseks suutma oma plaane detailselt ja veenvalt kirjeldada.
Tüütu kandideerimine
Nii stipendiumidele ja vastuvõtva ülikooli õppekohale kandideerimine kui kohapealne asjaajamine on pikk ja tüütu protsess.
Minul algas asjaajamine aasta enne õppima asumist, sest inglise keele testiks (TOEFL) tuli mitu kuud ette registreeruda.
Samuti oli vaja kirjutada motivatsioonikirju, avaldusi, põhjendusi ja koguda õppejõududelt soovitusi.
Taani saabudes tuli taotleda elamisluba, mis tähendab lehekülgede kaupa küsimusi, võtta maksuametist maksukaart, pangakaart ning «kollane kaart», millel on kirjas number, mis on põhimõtteliselt sama, mis Eestis isikukood ja milleta «sind pole olemas».
Eestlane on harjunud mugava internetipõhise eluga, mis aitab väga kiirelt asjaajamisi korraldada. Sellest võib Taanis vaid und näha iga asjaajamise tarvis on vaja ise kohale minna, number võtta, sabas oodata ja ankeete täita. Et hiljem jällegi oodata, kuni ümbrikud saabuma hakkavad.
Aga kõigist neist sekeldustest on aja möödudes saanud naljakad mälestused, mille saadu kuhjaga üles kaalub.