Raigo Neudorf: lõpuksometi.ee
26. oktoober 2009, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Interneti Sihtasutus on lõpuks liikuma saanud vankri, mis tükk aega paigal seisnud, kuid mille kohalt lükkamise plaane on pikalt mõlgutatud. Nimelt on sihtasutus seadnud eesmärgiks juurida välja domeenide haldamise ja registreerimisega seotud jäigad ja iganenud reeglid, et asendada need uute ja paindlikega.
Praegu on Eestis internetiaadresside ehk domeeninimede registreerimine kaunis privilegeeritud tegevus – seda saavad endale lubada vaid juriidilised isikud. Siingi on seatud kindel piir, et üks registreerija saab endale vaid ühe domeeninime. Nüüd lubab aga Eesti Interneti SA, et 1. veebruarist kord muutub ning domeeninimesid võib endale registreerida igaüks, kes selleks soovi avaldab.
Kuigi paljudele meeldib nimetada Eestit IT-riigiks, oleme vähemasti domeeninimede reeglistikuga paljudest teistest Euroopa riikidest kaugele maha jäänud. Või kui veelgi karmimalt asjale läheneda – me oleme Euroopas sisuliselt viimased, kes reeglite muutmise ette on võtnud. Tõsi, plaani on peetud aastaid ning uuele süsteemile üleminekut hakati plaanima juba 2005. aastal. Enamikus Euroopa Liidu riikides tehti kõnealused muudatused ära juba aastail 2001–2006. Mõnevõrra pakub lohutust ehk see, et näiteks Rootsis võttis üleminek aega koguni viis aastat…
On kuidas on, igatahes hakkab järgmise aasta 1. veebruarist uutel reeglitel põhinev süsteem kehtima ka meil. Kahtlemata on see hea uudis neile eraisikutele, kes soovivad registreerida omanimelise .ee domeeni. Teisalt avaneb ettevõtetele võimalus kasutada mitut endaga seotud domeeni, mis annab võimaluse viia oma erinevad kaubamärgid mugavalt erinevate internetiaadresside alla.
Sellega siiski asi ei piirdu. Lisaks uuele reeglistikule on lähitulevikus oodata veel üht olulist uuendust. Nimelt on lootust, et juba järgmisel aastal on .ee-lõpulistes domeeninimedes võimalik kasutada ka täpi- ja katusetähti. Seega võib ansamblil Jäääär avaneda üsna pea võimalus kasutada oma internetiaadressis ansambli nime muutmata kujul.
Kõige selle kõrval kätkeb senisest liberaalsem reeglistik endas ka teatavaid ohte. Nii avaneb spekulantidel võimalus registreerida enda nimele piiramatu hulk internetiaadresse, eesmärgiga need ühel hetkel domeeninime tegelikule soovijale maha müüa ja selle eest krõbedat hinda küsida.
See peakski olema signaaliks kõigile neile, kel kindel soov ka päriselt endale kasutamiseks uus domeen saada – õiget hetke ei tasu maha magada! Või nagu kõlab uute domeenireeglite puhul põhimõte: kes ees, see mees.