Ettevõtja rajas lastele looduse kooli

Foto: Repro

Ärimees Olari Taaliga seotud sihtasutus ehitas Läänemaale suurtest teedest kõrvale jääva madala Saunja lahe äärde mitu miljonit krooni maksva koolimaja.

Heategevust tehakse õigesti siis, kui heategija ise ennast selle juures ei kiida. Veel parem, kui keegi ei teagi heateoks raha andnud inimese nime. Niisugune on Taali põhimõte.

Paraku pole – kahjuks või õnneks – enam saladus, et kui kümme aastat tagasi loodud Silma looduskaitsealal midagi sünnib, siis ikka Taali osalusel.

Koolimaja on ilus ja suursugune. Otse mere kaldal on ühekordne hoone, avara terrassi ja hiigelakendega. Üks klassiruum 40 õpilasele, köök, kemps ja riietehoid. Pingid on puidust, nii nagu ka maja ise ja kogu sisekujundus – puit, pealtnäha pisut rohmakaski. 

Pudelivett juua ei tohi

Aga puhas puit on ka kallis materjal, tänapäeval. Nii on ka muudes asjades: maja kütab õhksoojuspump, sellele annab lisa ventilatsioon, kus väljuvast õhust soojusenergia maja kütmiseks tagasi suunatakse, ja siis veel esitlustehnika, et vajadusel saaks mikroskoobi all avaneva pildi suurele seinaekraanile suunata.

Ühesõnaga, on tunda, et asja on tehtud südamega, mitte lihtsalt mõne europrojekti raha laiaks lüües. Õlitatud laudpõrandail lubavad majaperemehed käia vaid sussides. Ja pudelivesi on selle maja seinte vahel keelatud.

Aga maja ise pole muud kui looduse koolimaja lastele.

«See maja on ehitatud selleks, et laps, kes pole kordagi linnast maal looduses käinud, saaks siin õppimas käia,» lausus Taal.

Koolimaja läks koos sisseseadega maksma kaugelt üle nelja miljoni krooni. Võib-olla ka viis, aga Taal ise seda öelda ei taha. Ametlikult ajab asju sihtasutus.

Väidetavalt pole kümnendik tallinlastest juba ammu linnast maale metsa või mere äärde pääsenud. Järelikult pole seda teinud ka nende lapsed. Nii sirguvad inimesed, kes pole näinud ei lehma lüpsmist ega merikotkast, kümnest tuhandest ühekorraga rannaniidule puhkama laskunud valgepõsk-laglest rääkimata. See on selle koolimaja filosoofia. Et kes tahab, saab võimaluse seda ise vaatama tulla.

Looduskaitsja Marko Valker on üks neist, kes peab majale elu sisse puhuma. Koolituste, õppefilmide ja muude loodushariduse üritustega. Raha selleks tuleb euroliidu projektidelt, aga ka koolitust saavate inimeste tasust.

Puhas puhkus

«Alustame kohalike Oru ja Uuemõisa koolidega,» lausus Valker. «Kevadel tahame juba täismahus tööle hakata ja pakkuda koolitust ka kaugemalt tulnud lastele.»

Kui parasjagu pole lindude rände tippaeg või väljas kallab kõvasti vihma, näeb loodust õppefilmidelt, mida kooli meeskond tootma hakkab.

Valkeri sõnul on ümber Haapsalu lahe tuhat hektarit rannaniite, mis on nüüd tänu looduskaitseprojektidele ellu ärganud. Nende niitmise ja neil loomade karjatamise eest makstakse talunikele eraldi toetust.

Looduskaitsja Ivar Ojaste, kelle projekt kunagi aastate eest sealkandis rannaniitude hooldamise uuesti käima tõmbas, ütles, et Taali mõtted ja teod on aidanud palju kaasa nii Silma looduskaitseala sünnile kui ka arengule.

Loodusharidusse panustamine annab tulemusi paari­kümne aasta pärast, lisas Ojaste. Ja koolimaja tuleb nüüd täita sisuga.

Aga mida seal vaadata on? Ojaste ise võib kas või terve päeva mõnes sealses linnutornis linde vaadelda. See on puhas puhkus. Inimesi, kes sellist puhkust hindavad, tuleb Eestisse aina juurde.