Uus kord võib kaasa tuua domeenide kaaperdamise

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marek-Andres Kauts (paremal) soovitab kindla domeeni soovijatel selle registreerimiseks varakult valmis olla.
Marek-Andres Kauts (paremal) soovitab kindla domeeni soovijatel selle registreerimiseks varakult valmis olla. Foto: Priit Simson.

Alates 1. veebruarist 2010 saavad endale piiramatus koguses uusi domeeninimesid registreerida kõik era- ja juriidilised isikud, kel selleks soovi. See võib kaasa tuua ka domeeniäri elavnemise ja teatud domeeninimede kaaperdamise.


«Paraku küll jah,» vastas Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees Marek-Andres Kauts E24 küsimusele, kas uus kord võib elavdada ka domeenidega äritsemist Eestis.



Tema sõnul tuntakse mujal maailmas sellist tegevust ka

cyberspotting

'u ehk domeeninimede kaaperdamise all, mille käigus püütakse endale registreerida internetiaadress, mida soovib keegi teine.



Kuna uute domeeninimede registreerimisel hakkab 1. veebruarist kehtima põhimõte «kes ees, see mees», võib juhtuda, et keegi kaotab ka Eestis soovitud internetiaadressi nime mõnele spekulandile.



«Kindlasti võidakse seda üritada. Seega tasub varakult valvas olla neil, kes soovivad mingit domeeni algatada,» märkis Kauts.



Samas märkis ta, et ka praegu kehtivate reeglite järgi on domeeninimedega spekuleerimine võimalik. Nii leidub Eestis mitmeid juhtumeid, kus asutatud on MTÜ ja registreeritud selle nimele domeen.



See, kui suur saab 1. veebruarist kehtiva korra alusel olema domeeninime registreerimise tasu, kujuneb välja vabaturul ning sõltub registripidajate arvust (kelleks on tõenäoliselt ISP'd ehk internetiteenuse pakkujad) ja konkurentsist.



Tasu suurus registripidaja jaoks määratakse kulupõhiselt, et registripidajatelt saadavad tasud kataks Eesti Interneti SA poolt domeenihalduse korraldamiseks tehtavad kulud.



Uue süsteemi käivitamise järgselt on see suurusjärgus 300 krooni aastas, olenevalt uuele korrale ülemineku järgselt registris olevast domeeninimede arvust.



Mujal maailmas on populaarsete domeenide müügiga teenitud ulmelisi summasid. Näiteks business.com müük kanti kunagi isegi Guinnessi rekorditeraamatusse, kui see 1999. aastal 7,5 miljoni dollariga maha müüdi.



Jaanuaris 2006 jäeti aga ka see rekord kaugele seljataha, kui sex.com läks müügiks 14 miljoni dollari eest. Osa allikate väitel oli müügisumma siiski väiksem, jäädes 11,4-12 miljoni dollari vahele.



Miljonitehinguid domeenidega on tehtud teisigi. Näiteks 2005. aasta kallim tehing puudutas vip.com internetiaadressi müüki, mille eest maksti 1,4 miljonit dollarit.



Eestiski müüakse aeg-ajalt domeeninimesid. Näiteks septembris oli osta.ee keskkonnas müügil kunstioksjon.eu, mille alghinnaks oli määratud 900 krooni. Või siis O-Disain.com, alghinnaga 800 krooni.



Eelmise aasta suvel kirjutas Tarbija24 samuti Osta.ee keskkonnas müügil olnud domeenidest.



Siis oli üks kallimaid pakkumisi krediidipank.com, mille alghinnaks oli 29 000 krooni. Kes aga soovis domeeni osta kohe, pidi välja käima 50 000 krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles