Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2310739t1hb870.jpg)
Koduse tolmuimeja ja märja lapi meetodi asemel võib teinekord valida ka kalli, kuid tõhusa autosalongi auruga puhastamise.
Kui must võib olla üks tõeliselt must auto? No ikka väga must. Juba siis, kui lume sulamise ajal mööda asfaltteed kihutada, saati veel siis, kui mõnele poriteele keerata ja pisut gaasi anda.
Aga pori vastu saab lihtsalt. Lähed ise ämbri ja lapiga kallale või sõidad pesula ette, kus tunkedes kodanik su masina külgedele «raskesti eemalduva mustuse vastast vedelikku» pritsib.
Hoidu karastusjoogi eest!
Kui mustaks võib aga auto salong muutuda? Ikka väga mustaks, kinnitavad puhastustöötajad. Uskumatult mustaks, lausa räpseks.
Teed ukse lahti ja pead käe ette panema, et kruusakivid ja liivaterad jalanõudesse ei niriseks.
Mõnele istmele ei istu isegi töömees oma tunkedega, mõnd rooli ei taha keerata isegi heleda töökindaga, paljast käest rääkimata.
Aga need kõik on erandid. Reegel oleme meie, kes me teinekord ei viitsi enne autosse istumist jalanõusid vastu teed puhtaks trampida, kes me hea meelega sõidu ajal muretainapirukat hammustame ning karastusjooki peale lonksame.
Teinekord läheb meil mõni lonks kihisevat jooki ka armatuurile või istmekattele. See kiiresti kuivav lonks, muide, on autopuhastaja vihasemaid vaenlasi.
Mida kauem joogist sündinud plekk puhastamata seisab, seda raskemini välja tuleb.
Või õigemini ei tulegi enam. Tekstiil muudab gaseeritud karastusjoogi mõjul värvi nii vähemalt väidab SmartServicei autode ilusalongi juht Eduard Aleksain.
Kui see õnnetu plekk välja arvata, saab muust mustusest lahti suhteliselt kerge vaeva, mõõduka ajakuluga ning talutava tasu eest.
Tellid kuivpuhastuse, maksad olenevalt töökojast ja auto mustuse astmest 200500 krooni ning keerad autonina taas maanteele.
Halb üllatus hallitus
On aga ka erijuhtumeid, mis nõuavad mitu korda suuremat investeeringut ning auru või ka väikese keemiaga masina kallale minekut.
Näiteks kui auto kasutajal ilmneb allergia tolmu suhtes, on otstarbekas auruga puhastada.
Auruga töötlemise põhimõte on lihtne: aparaadi otsiku esimesest osast väljuv aur surutakse läbi riide, samal ajal imetakse liigne niiskus teist ava kaudu tagasi.
Vajadus surutava-imetava auruga puhastamise järele tekib ka siis, kui autoga pole talvel sõidetud ning kevadel märgatakse, et sõidukis on hallitust.
«Auru kuumus on piisav selleks, et hallitusseened hävitada,» kinnitab Aleksashin.
Tegemist on lihtsalt veeauruga, mingeid kemikaale lisatud pole. Viimased tulevad mängu vaid siis, kui üksik paik või plekk töötlusele ei allu. Ketupi- või rasvaplekkide kallale minnakse aga hoopis bioloogilise pesuainega.
Väike näpunäide puhastuse õnnestumise hindamiseks kui istmekatteid nähes tuleb meelde, kuidas nad ostes välja nägid, siis on töö end õigustanud.
Raskesti ligipääsetavate paikade tarvis võib kasutada aurumasina niisugust otsikut, mille tagasiimevat funktsiooni pole. Samas ei välju auru ka nii palju, et loik autosse jääks.
Seega võib surveauruga lasta puhtaks pedaalid, mille kohale me lapiga tavaliselt küürutama ei hakka, uksehingede ümbruse, kus õli heal meelel tolmuterasid püüab, pakiruumi esiserva, kuhu alati mitmesugust mustust settib.
Kuivatamisel oma tehnoloogia
Pärast korralikku «aurutamist» on loogiline, et auto enne kasutamist ära kuivaks. Kõige lihtsam on muidugi aknad-uksed lahti jätta, et tuul oma töö võiks teha.
See täislooduslik menetlus võib aga anda ka vastupidise tulemuse tuul kannab niiske salongi lihtsalt uuesti tolmu täis.
Teine võimalus on autosse soojapuhurid panna ja niiskus niiviisi lahkuma sundida. Kolmas lahendus on eriline niiskuseeemaldaja: vahend autosse, aknad-uksed kinni ning kolme tunni pärast on liiter vett välja imetud ning salong praktiliselt kuiv.
Niimoodi töödeldud auto on tõeliselt puhas, alati võib aga muidugi kaaluda, kas 2000 krooni, mustema auto korral ka rohkem, on teie taskule jõukohane.
Kui pole, tuleb leppida odavama, aga sellevõrra pealispindsema puhastusega.
Nahk tahab silitamist
Kui muu salongi puhastamine on seotud pigem autoomaniku või püsireisijate puhtusearmastuse ning ilumeelega, siis nahksisuga sõiduki puhul on reegel: hooldada tuleb vähemalt kaks korda aastas, tihedama kasutamise korral aga isegi kord kolme kuu jooksul.
Muidugi ei pea seda tegema, aga sel juhul tuleb leppida, et mustus koguneb nahale joonteks, joon muutub väheelastseks ja lõpuks murdub.
Ning siis pole jutt enam puhastamisest, vaid taastamisest. Või teine hävimisvõimalus: õmbluste juurde kogunev liiv sööb lihtsalt niidid ära.
Seega: hoia nahksisu pigem puhas ja anna talle aeg-ajalt niisutavat kreemi!
Kõige lihtsam on plastmassiga ise hakkama saada seda küll silikooni mitte sisaldava puhastusrätiga hõõrudes, mis lõpuks nii läikiva pinna tekitab, et päikeselise ilmaga enam sõita ei kannata.
«Läige näitab alati, kas asi on must või millegagi töödeldud,» nendib Aleksashin.
Samuti võiks roolikeerajad oma põhilise töövahendi, rooli eest pisut rohkem hoolitseda. Pole saladus, et tihti on meie peopesad roolil higised aga kuhu rool selle higi koguda võiks?
Puhastus on omalaadne inventuur
Salongipuhastajad ei eelda, et auto enne nende juurde toomist täiesti esemevabaks laotakse. Aga väikese inventuuri võiks teha küll.
Kogemus näitab, et nii leitakse hulk asju, mis juba kuid tagasi kadunuks on kuulutatud. Kui aga puhastajad siiski veel midagi peaksid leidma, siis leiutasu nad selle eest ei küsi.
Salongipuhastaja tõed:
- mida värskem on plekk, seda paremini ta töötlusele allub
- pealiskaudne puhastus tekitab pigem näiva kui tegeliku puhtuse
- peab tarvitama õigeid kemikaale ja nii palju kui vaja, ülejäänule aitab paljast veeaurust
- enne kui suuremaid puhastamisotsuseid teha, tuleks masin tolmuimejaga üle käia
- lage ei maksa ise puhastama hakata, eriti veel mitte rohke veega
- suitsuhaisust autos saab lahti märgpuhastusega, hea tulemuse annab äädikalahus
- klaaside puhastamiseks tuleks immutada lappi, mitte pihustada ainet klaasile.
- kui sõiduk on ikka korralikult must, kulub puhastamiseks terve päev
Allikas: Postimees